Soome-ugri KOKARAAMAT

  [karjala] [liivi] [vadja] [isuri] [vepsa] [saami] [mari] [mordva] [komi] [udmurdi] [handi mansi] [ungari]

 

 

 

 

 

 

  [mordva]

Salatid

Supid

Lihatoidud

Kalatoidud

Aedviljatoidud

Toidud jahust ja tangaintetest

Joogid
 
 
 

TOIDUD JAHUST JA TANGAINETEST


Kaerakiisel
Tärkliselapšaa
Pliinid  
Tšibrikid ehk suured pontšikud  
Keelekesed  
Keedetud lihapirukad  
Pärmitaignapirukad  



Kaerakiisel (pinemenj kiselj (ersa), pinemonj ksjalj (mokša))

Kaera jahu segatakse sooja veega, lisatakse pärm või paar viilu musta leiba, nõu kaetakse kinni ja pannakse sooja kohta 5-6 tunniks hapnema. Hapuks muutunud taigen segatakse sooja veega, kurnatakse, lisatakse sool, suhkur ja keedetakse nõrgal tulel pidevalt segades, kuni segu muutub paksemaks. Seejärel keedetakse veel 3-4 minutit, nõu võetakse tulelt ning kiisel tõstetakse taldrikutele. Süüakse kuumalt sulavõiga, külmalt koos piimaga. Sulavõi asemel kasutatakse ka taimerasva.
300 g kaerajahu kohta võetakse 2 l vett (1 l hapendamiseks, teine keetmiseks), 1 tl. soola, suhkrut ja pärmi umbes 10-15 g.

Tärkliselapšaa (krahmalonj lapšat (ersa), krahmalonj lapšot (mokša))

Lapšaad valmistatakse järgmiselt: tärklis segatakse piimaga, lisatakse lahtiklopitud muna, sool, suhkur ja küpsetatakse pannil õhukese kihina, seejärel jahutatakse ja lõigatakse peeneks. Lintnuudlid (lapšaa) asetatakse kuumakindlasse savinõusse ja valatakse üle piima, muna ja koorevõi seguga. Lisatakse sool, segatakse läbi ja maitsestatakse, kui on vaja. Siis pannakse nõu praeahju 30-40 minutiks. Enne väljavõtmist määritakse pealt sulavõiga.
Lapšaa valmistamiseks võetakse 385 g tärklist, mis segatakse 700 g piimaga, juurde lisatakse 1/2 muna, 2 tl. suhkrut, 10 g rasva. Ahju panemiseks võetakse 200 g lapšaa kohta 150 g piima, 2 muna, 10 g võid, 5 g võid määrimiseks.

Pliinid

Valmistatakse juuretisega taigen nisu- ja hirsijahust, lisatakse sool, suhkur ja ülejäänud jahu. Sõtkutakse hoolikalt ja lastakse kerkida 2-3 tundi soojas. Pliinid küpsetatakse eelnevalt rasvaga määritud ja kuumutatud pannil. Süüakse võiga.
120 g nisujahu puhul arvestatakse 30 g hirsijahu, 1 tl. suhkrut, 3 g soola, 6 g pärmi, 10 g margariini, 20 g võid, 230 g piima või vett.

Tšibrikid ehk suured pontšikud

Valmistatakse taigen ilma juuretiseta. Valmis taigen vormitakse saiakesteks, pärast vajutatakse need ümmarguste pannkookide sarnasteks ja praetakse pannil suures rasvakoguses.
50 g jahu kohta võetakse 3 g pärmi, 16 g rasva, soola maitse järgi.

Keelekesed

Piimale lisatakse sool ja sooda, sulatatud või või margariin ja segatakse hästi, seejärel puistatakse juurde sõelutud jahu ja sõtkutakse tainas. Pannakse lauale ja rullitakse lahti. Vormitakse keelekese kujulise vormiga. Valmis tükid asetatakse plaadile, puistatakse peale suhkrut ja küpsetatakse.
50-grammise keelekese jaoks võetakse 30 g jahu, 20 g margariini, 10 g piima, 1 tl. suhkrut.

Keedetud lihapirukad

Eelnevalt töödeldud ja korralikult pestud liha, maks ja süda keedetakse pehmeks ja hakitakse seejärel peeneks koos mugulsibulaga. Valmis hakklihasse lisatakse veidi puljongit, maitsestatakse soolaga ja pipraga.

Taigna valmistamiseks sõelutakse jahu ja puistatakse lauale kuhja. Keskele tehakse süvend, kuhu valatakse vett ja soolaga lahtiklopitud muna. Valmistatakse tihke taigen, mis jaotatakse 10 osaks ja iga osa vormitakse saiapätsikese kujuliselt, seejärel aga vajutatakse laper­guseks. Keskele pannakse hakkliha ja kaetakse taignaga nagu keedu-pirukale omane. Keedetakse 10-12 minutit soolaga maitsestatud vees. Lauale antakse koorevõiga.
220 g veiseliha kohta võetakse 180 g maksa, 200 g südant, 55 g mugulsibulat. Taigna valmistamiseks arvestatakse 200 g jahu kohta 1/2  muna, 1/2 klaasi vett, soola maitse järgi.

Pärmitaignapirukad

Valmistatakse tavaline pärmitaigen, lastakse kerkida ja rullitakse lahti. Lõigatakse piklikud tükid ja keskele pannakse täidis (liha, kartul, porgand, kohupiim, puder). Servad keeratakse üles, et täidis välja ei valguks ja sõrmitakse ühetasaseks. Küpsetatakse mõõdukas temperatuuris. Selliseid pirukaid valmistavad kõik Volga-äärsed rahvad.



 
Soome-ugri KOKARAAMAT
©Koostamine. Katariina Juhanson, 1995

[aed- ja juurvilja toidud] [lihatoidud]  [kalatoidud] [seenetoidud] [toidud jahust ja tangainetest] [piima- ja munatoidud] [küpsetised]  [joogid]

rahvaste leheküljele | tagasi esilehele