Juba liivlaste nimetamine randlasteks võimaldab teha oletusi nende toidusedeli kohta. Merelt põhitoiduse hankijana söödi liivi peredes rohkesti kala. Eelistatuim oli lest, kuid palju tarbiti ka räime, silku, turska.
Kui poiss läks merele või karja, siis pani ema talle kaasa kuivanud või soolatud lestakala ning tüki leiba. Võid leiva peale määrimiseks oli harva ja isegi piimapudeli kaasapanek polnud igapäevane. Vanemate inimeste jutu järgi võeti võrgupüügile minnes kaasa ka taari. Erinevad tööd eeldasid kindlat toitu. Nii võeti heinateo ajal toidule lisaks ka võid, et mehed tugevamad oleksid, ja võimaluse korral moosi, sest heinategu nõudis palju energiat. Tihti söödi töö juures külmi kartuleid leivaga.
Kala soolati sügisel suurtesse püttidesse. Palju kasutati kuivatatud kala. Värsket kala söödi praetult või keedetult. Soolakala tuli eelnevalt enne tarvitamist leotada. Kalast keedeti suppi või söödi seda suitsutatult supi kõrvale.
Palju söödi aedvilju ja kartulit, samuti mune. Suhkrut tarvitati piiratult. 

Toidu kõrvale joodi reprõkkõ ehk appõnrõkkõ. See oli taaritaoline jook, mis sisaldas vett, hapupiima ja muid lisandeid. Jooki säilitati külmas. Janu puhul joodi seda ka väljaspool söögiaega ning võeti tööle kaasa. Tavaliselt vett ei joodud, kuna see oli soolamaitseline. Õlu valmistati lahja, ainult tähtsamate sündmuste (talgud, ristsed, pulmad jms.) puhul joodi kangemat õlut.
Liivi toitudel puuduvad kindlad retseptid. Seetõttu piirdugem toidukordade kirjeldusega, mille on edastanud Paulin Klavina ja Viktor Berthold.

Hommikusöök koosnes pannil praetud kartulitest, praetud või keedetud munadest. Vahel valati praetud munadele peale piima. Tihti söödi silku. Joodi viljakohvi, keedetud piima. Nädala teisel poolel kulus hommikusöögi juurde ka plaadisai. See valmistati tavaliselt juba kolmapäeva õhtul, söödi aga hommikusöögi juurde. Pühapäeviti tehti plaadisaia meega. Sügisepoole lisandus plaadikookidele veel õunaleib.
Lõunaks keedeti suppi. Nädala algul söödi hernesuppi, mille keetmiseks tuli herned pühapäeva õhtul likku panna. Veel tehti kartuli-, lesta-, tangu-, kapsa- või hapukapsasuppi. Seejuures valati lestadele supi valmides piim peale. Tangusupi juurde kuulus suitsulest. Pühapäevane kapsasupp keedeti varem valmis, et perenaisel poleks sel päeval nii palju tööd. Sügisel söödi ka kurgisuppi.
Õhtusöök koosnes tavaliselt kartulitest (väikestest), mida hommikul praeti, kalast (lest, räim) ja jahusoustist, mille valmistamiseks lisati pruunistatud sibulaid ja hapukoort. Samuti keedeti putrusid, mille juurde kuulus keedis. Nii söödi kartuliputru mustikakeedisega, tanguputru pohlakeedisega, mannaputru murakakeedisega jne.

Söögiajad vastasid liivlaste elurütmile. Hommikusööki söödi väga vara, lõuna oli kell 12. Pärast lõunat puhati, seejärel söödi võileiba ja joodi piima peale. Õhtused tööd lõpetati kella seitsme paiku ning õhtust söödi kella seitsme-kaheksa vahel. Pärast seda tehti tubaseid toimetusi ning sellele järgnes nn. väike õhtusöök - mis kujutas endast keedetud mingkala, millele valati hapukoort peale. Kokku oli viis söögikorda. Liivlaste toidulaud ei olnud eriti rikkalik. Söödi seda, mis oli kättesaadav ja mille valmistamiseks ei kulunud palju aega.