VEPSA TOIDUD


Vepslaste toidulaual esineb vähe liha, rohkem on seal aedvilja-, tangu, kala- ning seenetoite. Kartuli kõrval tarvitatakse rohkesti kapsast, kaalikat, naerist ja hernest. Kartulist valmistatakse nii vormiroogi kui pirukatäidiseid, hernejahu kasutatakse hemeleiva valmistamiseks. Palju keedetakse suppe, millele liha lisatakse vaid pühade ajal. Tavaliselt pannakse supp hommikul potiga ahju, kus see haudub õhtuni.
Kala süüakse nii värskelt, kuivatatult kui soolatult. Tunnustatud kalaks peetakse säinast.
Peolaua juurde kuulusid varem kindlasti valge leib ja kalitsad, mis meenutavad mulgi korpe, samuti vatruškad ning mitmesuguse täidisega pirukad. Traditsioonilistest pulmatoitudest on teada lihasupp, puder või munanitš (muna vormiroog) ning kohupiim, mis vahel asendati hapupiimaga. Peojookideks olid õlu ning viin. Palju joodi kalja. Nii on Kesk-Vepsas üldtuntud naerikali (repoi), mida peeti laupäeva- ja pühapäevajoogiks. Kindlalt kuulus aga toidukordade juurde tee. Kolm korda päevas teed juua oli Äänisvepsas lausa seaduseks.