Soome-ugri rahvaste IV maailmakongress
Tallinn, Eesti Vabariik
15.–19. august 2004

   
  Üldinfo
   
  Kongress Tallinnas
   
  Sektsioonid
   
  Kongressil osalevad rahvad
   
  Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee
   
  Pressiteated
   
 

Sekretariaadi kontaktid

 
 

Mis on soome-ugri rahvaste maailmakongress?

Vastavalt reglemendile on soome-ugri rahvaste maailmakongress “soome-ugri ja samojeedi rahvaste esindusfoorum, mis on sõltumatu valitsustest ja poliitilistest parteidest ning toetub oma tegevuses Maailma soome-ugri rahvaste koostöö-deklaratsioonile (Sõktõvkar, 1992)”.

Oma täitevorgani Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee kaudu on kongress esindatud ÜRO Inimõiguste Komitee põlisrahvaste töörühmades.

Kongressi eesmärk

- soome-ugri rahvaste rahvusteadvuse, kultuuride ja keelte arendamine ja kaitsmine;
- soome-ugri rahvaste omavahelise koostöö edendamine, aktuaalsete probleemide käsitlemine ning neile lahenduse leidmine;
- kõigi soome-ugri rahvaste enesemääramise õiguse teostamine kooskõlas rahvusvaheliste normide ja põhimõtetega.

Senised kongressid:

1992 - Soome-ugri rahvaste I maailmakongress toimus Komi Vabariigi pealinnas Sõktõvkaris, Venemaal, peakorraldajaks Komi Rahva Taassünni Komitee, rahastas Komi Vabariigi valitsus.

1996 - Soome-ugri rahvaste II maailmakongress Ungaris Budapestis selleks moodustatud Soome-Ugri Rahvaste Maailmakongressi Ungari rahvusliku organisatsiooni korraldusel. Korraldustoimkonna esimeheks oli valitsuskoalitsiooni kuulunud parlamendiliige Lászlo Botka, kogu ettevalmistustöö oli kooskõlastatud Ungari Välisministeeriumiga Ungari Moskva suursaadiku György Nanofsky kaudu. Kongressi plenaaristung, mille avas Ungari president, toimus parlamendihoones.

2000 - Soome-ugri rahvaste III maailmakongress Helsingis (Soome) Finlandiatalos. Peakorraldajaks oli Soome-Venemaa Ühing (Suomi-Venäjä-Seura) koos M. A. Castréni Seltsiga. Kongressi Aukomiteesse (Kunniakomitea, Honorary Committee) kuulusid: Eduskunna esimees Riitta Uosukainen, keskkonnaminister Satu Hassi, Haridusministeeriumi kantseleiülem Vilho Hirvi ja Eduskunna liige Outi Ojala. Esmakordselt väisasid kongressi kõigi kolme soome-ugri rahvusriigi (Eesti, Ungari, Soome) presidendid. Venemaa presidendi tervituse luges ette rahvusasjade minister Blohhin. Eesti Vabariigi president esitas osalejatele plenaaristungil kutse tulla järgmisele kongressile Tallinnasse.

Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee ja soome-ugri rahvaste maailmakongressid

Töökorraldus, ülesanded ja volitused

Rahvaste delegatsioonid moodustavad ja esindajad Konsultatiivkomiteesse nimetavad rahvuskongressid või nende puudumisel kesksed rahvus(kultuuri)seltsid.
Eesti esindajad määrab MTÜ Fenno-Ugria Asutus, Soome esindajad Soome-Venemaa sõprusühing (kongresside delegatsioonid moodustatakse koostöös M. A. Castréni Seltsiga), Ungari esindajad Soome-Ugri Rahvaste Maailmakongre
ssi Ungari Ühing.

  Maailmakongress Konsultatiivkomitee
Koguneb Igal olümpia-aastal Kaks korda aastas
Esindusnormid 3, 10 või 20 delegaati igalt rahvalt vastavalt rahvaarvule. Igal rahval üks hääl.
Erandina: Tveri karjalastel oma esindus, kuid üks hääl koos Karjala karjalastega; Ingeri soomlastel oma esindus, hääletavad eraldi.

1-2 liiget igalt rahvalt (oma äranägemisel), igal rahval üks hääl. Erandid samad mis kongressidel.

Hääletatakse ainult organisatsioonilistes küsimustes, sisulised otsused võetakse vastu konsensuse alusel.

Juhtimine Ettevalmistustööd teeb, päevakorra eelnõu ja dokumentide eelnõud koostab Konsultatiiv-komitee. Tööd juhib tööpresiidium, millesse kuuluvad esindajad Venemaalt, Ungarist, Soomest ja Eestist (igast üks, tava järgi Konsultatiivkomitee koordinaatorid). Esimees valitakse tava järgi Venemaalt (praegu komi Valeri Markov), kes koos kolme koordinaatoriga (Ungari, Soome ning Eesti ja liivlaste) moodustab sekretariaadi. Sekretariaat valmistab ette komitee istungite päevakorra.
Ülesanded ja volitused
  • kuulab ära ja kinnitab Konsultatiivkomitee aruande
  • võtab vastu otsuseid, deklaratsioone ja resolutsioone
  • sektsioonid võtavad vastu soovitusi
  • täidab kongresside otsuseid
  • juhindub oma tegevuses sektsioonide soovitustest
  • korraldab soome-ugri rahvaste koostööd


 

 
 
I - Sõktõvkar, 1992
II - Budapest, 1996
III - Helsingi, 2000