Milleks Syvä Etelä?

Hannu Oittinen
Soome Võro Seltsi esimees

31. I 2004 mindi Helsingis esimest korda Sügavale Lõunasse. Lõuna-Eesti elanike - võrukeste ja setukeste kultuuri esitlev teemapäev tõi Helsingi Sibeliuse Akadeemia ruumidesse kokku tubli 30 esinejat ja mitusada külastajat.

Terve päeva kestnud teemapäeval oli võimalus osaleda rahvamuusika töötoas, vaadata filme, tutvuda näitustega, kuulata luulet ja muusikat, osta Lõuna-Eesti tooteid ning nautida mitmesuguseid suupisteid.

Peaesinejateks olid tuntud Lõuna-Eesti luuletajad ning ansablid Lõkõriq ja Liinatsuraq.

Soome mastaabis on õlivõimsalt Eesti kultuuri tutvustavaks tähtsündmuseks olnud juba üle kahekümne aasta Tuglase Setlsi korraldatud Mardilaat, mis on sügiseti Helsingisse Katajanokka koondanud tuhandeid külastajaid.

Syvä Etelä on teadlikult valinud Soomes suunaks tutvustada Lõuna-Eesti kohalikku, väga omailmelist kultuuri. Sündmuse üldiseks taustaks on võru keele ja kultuuri pea uskumatu tõus 90-nendate algusest.

Võru keelega tehtud töö Eestis sobib eeskujuks suurematelegi soome-ugri keeltele sellepoolest, et näidata, kuidas oma kultuuri austades on võimalik luua märkimisväärseid saavutusi. Ka setud on viimastel aastatel silma paistnud aktiivsusega.

Syvä Etelä on loodetavasti murdmas pealinnade ja käibesolevate kultuurivoolude suunda kultuurielus.

Mitmekesine koostöö Tallinna ja Helsingi vahel on lühikese vahemaa tõttu lihtne organiseerida, kuid aga suhelda teiste aladega, on pikkade vahemaade tõttu tekkinud juhuslikke takistusi.

Syvä Etelä korraldajad on hinnanud lõunaeestlaste valikuid, mille hulka kuulub see, et need rahvad (mitte murde kõnelejad) on riiklikest rõhumistest hoolimata sitkelt ja üsna tänapäeva euroopalikul viisil, pidanud kinni oma õigustest keelele (mitte murdele). Oma väärtuse aluseks võib olla vaid hea enesetunne - see on teine aspekt, mis sobiks eeskujuks teistele.

Syvä Etelä korraldasid Võrolaiten ystävät (Soome Võru Selts), Setukaisten ystävät (Soome Seto Selts), Sibeliuse Akadeemia ning Eesti Instituut Soomes. Sündmus võiks jätkuda ka järgmisel aastal.

Soome keelest tõlkinud Siiri Ries