Soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse
Kultuurinõukogu valimised tulekul

Toivo Kabanen
Eesti Ingerisoomlaste Liidu esimees

"Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus" on Eesti vabariigis vastu võetud kahel korral. Esimene 1925. aastal ja teine 1993.aastal. Seaduse mõte on vähemusrahvusse kuuluvate isikute õigus moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks. Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse põhieesmärgid on: emakeele õppe ja kultuuriürituste korraldamine, rahvuslike kultuuriasutuste moodustamine, fondide, stipendiumide ja preemiate asutamine ning määramine vähemusrahvuse kultuuri ja hariduse edendamiseks jne.

Esimese vabariigi ajal oli "Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus" ainulaadne maailmas. See aitas kujundada Eesti kui demokraatliku riigi imagot. Nimetatud seaduse alusel võisid moodustada kultuuriomavalitsusi saksa, vene, rootsi ja juudi rahvusest isikud. Seda võimalust kasutasid ära saksa ja juudi kogukonnad. Neil olid sel ajal moodustatud kultuuriomavalitsused, mis likvideeriti Nõukogude okupatsioonivõimude poolt.

Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal elab Eestis tunduvalt rohkem vähemusrahvusi kui esimese vabariigi ajal ning nad moodustavad ca 40% vabariigi elanikkonnast.

1993. aastal vastu võetud "Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse" põhjal võivad vähemusrahvuse kultuuriomavalitsusi moodustada saksa, vene, rootsi ja juudi rahvusest isikud ja muudest vähemusrahvustest isikud, kelle arv on üle 3000.

Eestis elavad soomlased on esimesed, kes on koostanud 3000-isikulise rahvusnimekirja juba 1998. aastal ning on 2001. aastal esitanud taotluse kultuuriautonoomia saamiseks. Nimetatud toiminguteks sai volituse Eesti Ingerisoomlaste Liit Kultuuriomavalitsuse kõrgeim organ on Kultuurinõukogu, mis valitakse otsestel ja salajastel valimistel. Asusime kultuurinõukogu valimisi korraldama. Siis selgus, et puudub kultuurinõukogu valimise eeskiri, mille oleks pidanud vastu võtma Vabariigi Valitsus. Koostasime valimiseeskirja eelnõu ning saatsime selle Vabariigi Valitsusele septembris 2001. Meie eelnõu võeti määruse aluseks ning 6. mail 2003. a võttiski Vabariigi Valitsus vastu "Vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimise eeskirja". Vastavalt sellele eeskirjale ja seadusele tuli valida valimiste peakomitee ning lasta see Vabariigi Valitsusel kinnitada. Vabariigi Valitsus kinnitaski valimiste peakomitee koosseisu käesoleva aasta veebruaris.

Peale valimiste peakomitee koosseisu kinnitamist moodustati valimisringkonnad ja jaoskonnad ning valimiste kohalikud komisjonid. Määrati valimiste korraldamise aeg. Valimised toimuvad 14.-16. mail 2004. a. Valimisringkondi on neli, keskustega Tartus, Tallinnas, Rakveres ja Viljandis. Valimisjaoskondi on kuus. Koostatud on valijate nimekiri kinnitatud vähemusrahvuse rahvusnimekirja alusel, s.t. nendest isikutest, kes on kantud rahvusnimekirja, mis on vastavalt seadusele kultuuriministri poolt kinnitatud.

Kandidaadid on registreeritud. Kandidaadi esitamise õigus on rahvusliku kultuuriühingu pädeval organil, samuti isikul, kes oma valimisringkonnas on kogunud vähemalt 20 vähemusrahvuse nimekirja kantud isiku toetusallkirja.

Hääletada saab nii valimisjaoskondades kui ka posti teel. Kõiki valijate nimekirjas olevaid isikuid on teavitatud kirjalikult valimiste toimumisest. Valimisjaoskonnad on: Tartus Veski tn 35; Tallinnas Matkamajas Raekoja plats 18; Viljandis Pikk tn 4; Pärnus Lõuna tn 18; Jõhvis Sompa tn 5B ja Rakveres Vilde tn 3-16/17. Valimisjaoskonnad on valimiste päeval avatud kella 9.00-st kuni 18.00-ni.
Kultuurinõukogu valitakse 25-liikmeline.

Väga oluline on, et kõik valijate nimekirja kantud rahvuskaaslased võtaksid valimistest osa, sest selle tulemusel valitav kultuurinõukogu annaks uut hoogu meie rahvuslikele pürgimustele.
Valimised loetakse toimunuks, kui neist võtab osa üle poole valijate nimekirja kantud isikutest.