Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse pressiteade

20.07. 2001

Pressiteated 2001

Loe ka:

http://www.suri.ee/etnofutu/4/

Teised pressiteated:

"Etnofutu 4" toob Eestisse etnofuturiste nii idast kui läänest

Kolmapäeval, 25. juulil algab Tartus soome-ugri noorte loojate IV etnofuturismi konverents "Etnofutu 4", mis tuleb eelmistest konverentsidest sisuliselt mahukam, laiahaardelisem ning osavõtjaterohkem. Konverentsile tuleb üle 100 külalise Eestist, Venemaa soome-ugri aladelt, Soomest, Ungarist, Inglismaalt, Kanadast ja Lätist. Tänavuse konverentsi teemad koonduvad ümber šamaani kuju: usk, luule, muusika, märgid ja tähendused.

Etnofuturismi konverents avatakse 25. juulil kell 14.00 Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas, kus toimub ka konverentsi avaistung. Avaettekanded on soomeugrilaste omausust, muusikast, etnofuturismi arendamisest ja levikust. 26. juulil peetakse ettekandeid etnofuturismi olemusest, võimalustest, soomeugrilaste märgikeelest ja etnofuturistlikust kirjandusest.

27. juulil kolib etnofuturismi konverents Tartust Viljandisse, kus toimub tööpada märkidest ja semiootikast, 28. juulil peetakse tööpajad muusikast ja koomiksitest ning 29. juulil tööpada laste kasvatamisest omakultuuri kandjateks ja maausust tänapäeval.

Lisaks ettekannetele, arutlustele ja tööpadadele leiab õhtuti aset ulatuslik etnofuturistlik kultuuriprogramm: Tartus toimub folkloori- ja luuleõhtu, Viljandis sulanduvad soomeugrilaste esinemised Ugrilaval üldisesse Viljandi pärimusmuusikafestivali kavva, Ugala teatri fuajees on konverentsi ajal avatud etnofuturistlik kunstinäitus (komi Pavel Mikuševi ja mari Aleksandr Ivanovi (1964-2001) maalid, eestlase Peeter Sepa installatsioonid), udmurdi kunstnik Kučõran Juri esitab performance’i "Oti - tati, ottsy - tattsy" (Siin-seal, sinna-tänna) ning Mäemari Draamateater etenduse "Inimese teekond".

Konverentsi Tallinna osa piirdub etnofuturistliku ersa kunstniku Juri Dõrini personaalnäitusega galeriis Sammas. Näitus "Narr vilepilliga" jääb avatuks 28. juulini.

Etnofuturismi mõiste võttis kasutusele Karl-Martin Sinijärv 1989. aastal. Etnofuturismi mõte on ühendada omavahel kultuuri kaks äärmust, et oma ja iidne kohtuks üleilmse ja uuega. Etnofuturism on ainus Eestist lähtunud rahvusvahelise levikuga kunstisuundumus.

Esimene soome-ugri etnofuturismi konverents toimus Tartus aastal 1994, teine Ižkaris Udmurdimaal aastal 1998 ja kolmas Tartus 1999. Pärast 1994. aasta konverentsi on see kunstivool levinud nii põhja kui ka ida poole: Udmurdimaal on etnofuturismi teemal kaitstud juba mitu kandidaadiväitekirja, etnofuturistlikud kunstisuunad on tekkinud ka mitte-soomeugriliste Venemaa vähemuste, näiteks tšuvaššide hulgas. Soomes on etnofutu liikumine võtmas hoogu Oulu ülikooli professori Kari Sallamaa juhtimisel.

IV etnofuturismi konverentsi korraldavad Fenno-Ugria Asutuse Hõimukeskus ja Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus, Viljandi pärimusmuusika festival, Viljandi Kultuurikolledž, Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda ja Ungari Instituut. Konverentsi toetavad Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (Sorose fondide koostööprogramm Kultuurikontaktid), Hõimurahvaste Programm, Kultuurkapital, Briti Nõukogu, Tartu linn ja Soome Instituut.

Reedel, 27. juulil kell 16.00 algab Viljandis Ugala teatri puhvetis "Etnofutu 4" pressikonverents, kus konverentsi Viljandi osast ning etnofuturismist üldse räägib konverentsi peakorraldaja Andres Heinapuu. Ugrilaval toimuvast kõneleb Kauksi Ülle. Küsimustele vastavad Oulu ülikooli professor Kari Sallamaa, Udmurdi ülikooli dotsent Viktor Šibanov ja teised etnofuturismi võtmefiguurid.

Vaata etnofuturismi kohta lisaks aadressilt <http://www.suri.ee/etnofutu/>

Kava ja konverentsi kohta lähemalt <http://www.suri.ee/etnofutu/4/>

Kirsti Ruul

Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse referent

http://www.suri.ee