Mari Nõugkogul uued juhid

Jaak Prozes,
Fenno-Ugria Hõimukeskuse juhataja

27. märtsil toimus Marimaal korraline VII Mari Rahva Kongress, mis on mari rahva kõrgeim esindusorgan. Kohale oli tulnud 340-st valitud delegaadist 302. Kongress avati kolme mari kardi – looduseusu preestri õnnistava palvusega, misjärel mängiti ette nii Venemaa kui Mari Vabariigi hümn. Järgnesid tervitused ja sõnavõtud. Mari Vabariigi president kongressil osalemist vajalikuks ei pidanud. Kahjuks ei tulnud kohale ka eelmine Mari Nõukogu esimees – onjoža Viktor Nikolajev. Kongress möödus konstruktiivselt, ilma üllatusteta. Teravaid ettekandeid polnud. Enim tormi ehk põhjustas Mari Vabariigi haridusministri esinemine, mille peale paar mari aktivisti ministri erruminekut nõudsid.

Kongress võttis vastu resolutsiooni, mis paneb vastvalitud nõukogule ülesandeks juriidiliselt registreerida “Mari Nõukogu” – “Mer Kanaš”. Mer Kanaši kuulub 37 inimest, kellest omakorda presiidiumi 9. Kuna siiani polnud Mari Kongress juriidiline isik, siis puudusid kongressil oma rahalised vahendid. Samuti on resolutsioonis öeldud, et poole aasta jooksul tuleb välja töötada viis põhilist sotsiaal-majanduslikku ja kulturoloogilist programmi, sealhulgas rahvuslike kaadrite programm. Mari rahva valupunkte puudutab resolutsioon pealiskaudselt, konkreetsemat kriitikat pälvib resolutsioonis valitsuse kaadripoliitika, ja põhjendatult, sest viimastel aastatel on paljude asutuste mari rahvusest juhte lahti lastud.

Kongressil valiti uus Mari Nõukogu esimees – onjoža, kelleks sai Eestiski tuntud Vladimir Kozlov – Laid Šemjer. Laid Šemjer on esimene onjoža, kes andis vande mari rahvale. Laid on eraalgatusliku Valentin Kolumbi muuseumi direktor, endine some-ugri ajalehe “Kudo+Kodu” peatoimetaja, ammune Eesti sõber, eesti keelest tõlkija ja IV järgu Maarjamaa Risti kavaler. Tema poolt hääletas 185 delegaati, mari ametnike poolt esitatud kandidaadi Jevgeni Hlebnikovi poolt oli 95 delegaati, 11 delegaati ei hääletanud kummagi poolt ja 10 oli mõlema vastu. Laid Šemjeri asetäitjaks valiti Anatoli Smirnov – Mari Ušemi veteranide esimees. Lisaks valis kongress esindajad Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomiteesse ja delegaadid Tallinnas 15. – 19. augustini toimuvale IV Soome-Ugri Rahvaste Maailmakongressile. Erinevalt teistest soome-ugri rahvastest, on mari rahva esindajad peamiselt ühskondlikest organisatsioonidest.

Mari ja Eesti haridussuhetest

Jaak Prozes,
Fenno-Ugria Hõimukeskuse juhataja

24. detsembril toimus Mari Vabariigi Haridusministeeriumis kohtumine ajakirjanikega. Kohtumisel arutati haridusministri äsja toimunud visiiti Eestisse.
Visiidi käigus keskenduti tutvumisele Eesti Vabariigi haridussüsteemiga ning külastati ka Keelekümbluskeskust. Eestis kohtuti kolleegidega, Eestis õppivate mari tudengitega ja külastati õppeasutusi.Visiit Eestisse oli vägagi efektiivne - minister Galina Ðvetsova teatas ajakirjanikele, et Eesti näite varal asutatakse ka Mari Vabariigis Keelekümbluskeskus, mida osaliselt finatseerivad Kanada ja Eesti.
Paljudes maailmariikides on tunnustatud Kanada pedagoogide algatatud keelekümblusmeetodit. Meetod seisneb selles, et kõnealust vähemuskeelt eraldi õppeainena koolis ei õpetata, vaid enamikku õppeaineist õpetatakse vähemuse keeles. Keelekümblusmetod on eriti edukas olnud Eestis.Mari Vabariigis õpitakse keelekümblusmeetodil mari keelt. Kahjuks ainult kuues õppeasutuses eksperimendi korras, kus Mari Vabariigi pedagooge konsulteerivad eesti kolleegid.Keelekümbluskeskuse asutamine laiendab nende inimeste võimalusi, kes tahavad õppida emakeelt: näiteks mari või tatari keelt. Samal ajal rahuldab keskus ka võõrkeelte õppimise vajadust. Peamine eesmärk keskuse asutamiseks on see, et noorem põlvkond säilitaks sideme oma rahvuslike juurtega, et tiheneksid suhted rahvuste vahel, et rahvus poleks kunagi selleks tunnuseks, mis lahutab inimesi.