Soomeugrilist Eesti lehtedes ja ajakirjades 2000. aasta esimesel poolel

Soomeugrilist Eesti lehtedes ja ajakirjades 2000. aasta esimesel poolel

Üldist, mitmesugust,
soomeugrilusest ja rahvuslusest

Epp Annus. Rahvusliku mütoloogia kiigelaul: Kiigelaul mineviku ja tuleviku vahel. – Looming, 2000, nr 1, lk 88–95.

Soaidnamuora Guovža. Eesti rahvus on aegunud toode: Miks ma Helsingisse laplaseks läksin. – KesKus, 2000, Nr 3, lk 12.

Eevi Ross, Tiina Hallik. Keskused läänemeresoome piiridel: [Konverents Värskas 28.–30. okt. 1999]. – Keel ja Kirjandus, 2000, nr 2, lk 148–151.

Anu Nurk. Fennougristika uue aastatuhande künnisel. – Keel ja Kirjandus, 2000, nr 3, lk 228–229.

Helmi Neetar. Läänemeresoome keeled kaartidel: [“Atlas Linguarum Fennicarum” ilmumas]. – Keel ja Kirjandus, 2000, nr 4, lk 306.

Harvet Toots. Kivisse raiutud kunst: Mis sundis veelinnurahvast oma mõtteid kaljusse raiuma? - Loodus, 2000, aprill.

Rein Taagepera. Maridest ja marilastest: [Rahvanimedest]. – Keel ja Kirjandus, 2000, nr 5, lk 362–363.

Tarmo Virki. Eesti–Soome suhete muuseum rikastab Helsingi kultuurielu. – Postimees, 2000, 28. juuni.

Andres Heinapuu. Hõimukuu aprill: Kokkupuuteid elusate rahvaste ja elusa kultuuriga. – Sirp, 2000, 12. mai.

Keelepuust
Debatist keelepuu üle vt. ka Eesti Päevaleht 12. IX 1996; 6.V 1997; 20. I, 1998; 8. XII, 21. XII 1999.

Johanna Laakso. Keelepuu on keeleajaloo meetodite tulemus. – Eesti Päevaleht, 2000, 19. jaan.
Veaparandus: Lehes on autori nimi pidevalt kirjutatud kujul Laaksoo

Urmas Sutrop. Mis imeloom see keelepuu siis ikka on? – Eesti Päevaleht, 2000, 26. jaan.

Ago Künnap. Vajame arheoloogide ja geneetikute abi. – Eesti Päevaleht, 2000, 10. veebr.

Muusika

Immo Mihkelson. MUZIC. Etnopop: Tuļļi Lum // Eesti Päevaleht. 8. jaan. 2000.

IM. Tuļļi Lum. – Postimees, 2000, 11. märts. (Arter. Uued plaadid. Etnopop.)

Anne Erm. Kirile Loo – kas meie Mari Boine? – Postimees, 2000, 5. aprill.

Lauri Sommer. Kaarega põhjas ära käidud: Jazzkaare Põhjala päev oli kui avanss suvisele Viljandi Folgi publikule: [Ka Wimme Saarist ja Tuļļi Lumist]. – Postimees, 2000, 2. mai.

Aigi Viira. Liivi tütarlaps laulab tunnet, laulust rääkimata: [Ansambli Tuļļi Lum solistist Julgī Staltest]. – Postimees, 2000, 10. mai.

Aigi Viira. Lõõtspillivaimustus ajab Ain Raali suvel Setumaale. – Postimees, 2000, 19. mai.

Immo Mihkelson. Kui kaua küpseb laul, millel mõte sees?: “Dagö” on ansambli Dagö esimene plaat – ja kohe eriline. – Postimees, 2000, 24.mai.

Kunst

Jaanus Kõrv. Soome-ugri kunst Hiiumaal // Hiiumaa, 2000, 4. märts.
Kärdla Kultuurikeskuses avati kaks näitust: ersa Juri Dõrini maalinäitus ning Anzori Barkalaja fotonäitus hantidest ja mansidest.

Näitus “Ugriculture”Gallen-Kallela muuseumis

Kauksi Ülle. “Ugriculture” – kiik ja kärbseseen: Soomes Espoos avati esinduslik soomeugri nüüdiskunsti näitus. – Postimees, 2000, 9. mai.

Heie Treier. Mood, mis tehtud vildist. – Eesti Ekspress, 2000, 18. mai.

Film

Aet Süvari. Jaan Ruus. Karu süda infarkti äärel. - Eesti Ekspress, 2000, 20. jaanuar.

Jaan Ruus. Soomlased tegid neenetsitele mängufilmi [“Seitse laulu tundrast”].– Eesti Ekspress, 2000, 23. märts.

Tiit Tuumalu. Soosaare handi-film [“Isa, poeg ja püha Toorum”] tõi Prahast peaauhinna. – Postimees, 2000, 13. aprill.

Rein Jüriado. Kallaste kandi Siberis jäädvustub «Karu süda». – Postimees, 2000, 10. juuli.

Rahvad

Ersad

Toorama ersa keele päeva puhul taas Eestis. – Postimees, 2000, 15. aprill.

Andres Heinapuu. Hõimukuu aprill: Kokkupuuteid elusate rahvaste ja elusa kultuuriga. – Sirp, 2000, 12. mai.
Ka ersa keele päeva tähistamisest.

Handid

Tiit Tuumalu. Soosaare handi-film [“Isa, poeg ja püha Toorum”] tõi Prahast peaauhinna. – Postimees, 2000, 13. aprill.

Karjalased

Õiõ Sarv. Karjalaisi pito kaemah. – Setomaa, 2000, nr 6, juuni–juuli.

Komid

Indrek Jääts. Kallistrat Žakov: Komi kirjanik ja filosoof. – Akadeemia, 2000, nr 6, lk 1267–1292, bibl lk 1293–1295.

Liivlased

Kristi Salve. Tule, tule, tursakene! – Akadeemia, 2000, nr 1, lk 174–181.
Liivi luuleantoloogiast (Koost Valt Ertnštreit, Riia, 1998)

Kristi Salve. Uued liivi laulud.– Akadeemia, nr 1, lk 89, 90.
Luuletused

Immo Mihkelson. MUZIC. Etnopop: Tuļļi Lum // Eesti Päevaleht. 8. jaan. 2000.

IM. Tuļļi Lum. – Postimees, 2000, 11. märts. (Arter. Uued plaadid. Etnopop.)

Lauri Sommer. Kaarega põhjas ära käidud: Jazzkaare Põhjala päev oli kui avanss suvisele Viljandi Folgi publikule. – Postimees, 2000, 2. mai.
Ka Tuļļi Lumist

Aigi Viira. Liivi tütarlaps laulab tunnet, laulust rääkimata. – Postimees, 2000, 10. mai.
Ansambli Tuļļi Lum solistist Julgī Staltest.

Lõunaeestlased

Urmas Seaver. Sügis toob telerisse võrukeelse saatesarja. – Postimees, 2000, 29. märts.

Võrukesed

Diskussioon võru keele õpetamise üle (vt ka: Infoleht, nr 2, lk 1)

Urmas Seaver. Lõuna–Eesti lapsi ähvardab võru ja setu keele sundõpe. – Postimees, 2000, 24. märts.

Toomas Mattson. Murret? Tänan, ei! – Postimees, 2000, 24. märts.

Urmas Seaver. Murre jääb koolis endiselt valikaineks. – Postimees, 2000, 25. märts.

Ülle Harju. Õpilasi ei sunnita võru keelt õppima. – Võrumaa Teataja, 2000, 25. märts.

Ott Heinapuu. Lõunaeesti keelest. Keel on murre, millel sõjavägi ja laevastik. – Postimees, 2000, 28. märts.

Karl Pajusalu. Kui lühike on eestlase mälu. Olematust emakeelest ja Lõuna-Eesti elu arendamisest. – Postimees, 2000, 28. märts.

Keel elab vaid uuenedes. [Juhtkiri]. – Võrumaa Teataja, 2000, 28. märts.

Alli Lunter. Murdekeel on keel omas ajas ja ruumis. – Postimees, 2000, 1. aprill

Jüri Valge. Kirjakeel ja murdekeel pole vaenlased: Võru keel: kohustuslikuks või mitte? – Postimees, 2000, 6. aprill.

Enn Soosaar. Keel sunnib tahtmatult tarkusele: Murded on (väike)keele minevik, mitte tulevik. – Postimees, 2000, 8.aprill.

Ott Heinapuu. Stagna-mõttemallidest ja võru keelest. – KesKus, 2000, nr 6 (juuni).

Setud

Toomas Sildam. Lihtsustatud piiriületuse kord lõpeb.– Postimees, 2000, 26. jaan.

Toomas Sildam. Ain Sarve tõde on üks ja jagamatu Setomaa: Berliini müür langes, kuid nüüd lahutab okastraat setosid, kuuleb välisminister Ilves setude tõde. – Postimees, 2000, 26. jaan.
Vestlus Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanema Ain Sarvega.

Anneli Ammas. Setud saavad endiselt üle kontrolljoone. – Eesti Päevaleht, 2000, 27. jaan.

Anto Raukas. Setumaa aeglane koolemine. – KesKus, 2000, nr 3, lk 38.

Toomas Help. Seto Kuningriik on väga tõsine asi.– Sirp, 2000, 4. veebr.

Poliitikud astuvad setude õiguste kaitseks välja. – Eesti Päevaleht, 2000, 27. jaan.
Võru Teataja küsitlusest

Vaike Sarv. Sõnad setu surnuitku kontekstis. – Keel ja Kirjandus, 2000, nr 5, lk 334–343.

Annela Laaneots. Seto elu veereb õnnemänguna; Kuidas setod lihavõtte ajal mune veeretavad. – Eesti Päevaleht, 2000, 28. aprill.

Heiki Valk. Fotonäitus [“Piiri takah: pilte Ida-Setomaalt 1996–1999” Tallinnas] äralõigatud Setumaa idaosast. – Postimees, 2000, 10. mai.

Aigi Viira. Lõõtspillivaimustus ajab Ain Raali suvel Setumaale. – Postimees, 2000, 19. mai.

Leiti setude vanim asula. – Õhtuleht, 2000, 19. mai.

Artiklid ja intervjuud lihtsustatud piiriületuskorra muutumisest. – Postimees, 2000, 5. apr; Postimees, 2000, 21. juuni;Võrumaa Teataja, 22. juuni.

Marid

Marid tähistavad rahvuspüha. – Postimees, 2000, 26. aprill.
Mari kangelase päev

Andres Heinapuu. Hõimukuu aprill: Kokkupuuteid elusate rahvaste ja elusa kultuuriga. – Sirp, 2000, 12. mai.
Ka mari kangelase päeva tähistamisest.

Neenetsid

Jaan Ruus. Soomlased tegid neenetsitele mängufilmi.– Eesti Ekspress, 2000, 23. märts.
Seitsemän laulua tundralta. Stsenarist Anastasia Lapsui. Režissöör Markku Lehmuskallio. Operaator Johannes Lehmuskallio. Mängivad Vitalina Hudi, Hatjako Izangi, Gregori Anaguritši, Nadežda Volodajeva, Nadežda Horotetto. Jörn Donner Productions, Soome, 2000.

Nganassaanid

Rein Sikk. Kool venestas šamaani tütretütre. – Eesti Päevaleht, 2000, 10. juuni.

Saamid (laplased)

Rein Sikk. Saam jääb alati saamiks. – Eesti Päevaleht, 2000, 21. jaan.

Rein Sikk. Saamide uraanisurma sünnitati Eestis.– Eesti Päevaleht, 2000, 24. jaan.
Novaja Zemlja tuumakatsetuste mõjust

Rein Sikk. Põdrakasvataja eelistab kana: Kui tekib tahtmine saami solvata, küsi lihtsalt tema põdrakarja suurust.– Eesti Päevaleht, 2000, 26. jaan.

Rein Sikk. Joig teeb naised hulluks ja tapab vaenlasi.– Eesti Päevaleht, 2000, 28. jaan.
Veaparandus: Lisaks antud naljand saamidest pärineb soome, mitte eesti folkloorist.

Rein Sikk. Väikerahva hinge on väga kerge haavata.– Eesti Päevaleht, 2000, 1. veebr.
Saamivastasest rassismist Põhja-Rootsis ja ETV saadetes

Rein Sikk. Saam tahab ise otsustada. – Eesti Päevaleht, 2000, 3. veebr.

Rein Sikk. Tundeline teekond polaarpaleuses.– Eesti Päevaleht, 2000, 5. veebr.

Rein Sikk. Raske raha eest jäähotelli: [Kiruna, Rootsi]. – Eesti Päevaleht, 2000, 5. veebr.

Lauri Sommer. Kaarega põhjas ära käidud: Jazzkaare Põhjala päev oli kui avanss suvisele Viljandi Folgi publikule. – Postimees, 2000, 2. mai.
Ka Wimme Saarist

Saamidest, setodest ja raramuridest: [Lea ja Pekka Kantoneni ingliskeelne raamat "Telk"]. – Setomaa, 2000, nr 6.

Personaalia

#Ariste #Ehin #Heinapuu #Ja'vorszky #Jeong #Kirile #Koski #Lippus #Moora
#Navitrolla #Oinas #Porbina #Raal #Ross #Salve #Sarv #Soosaar #Stalte
#Žakov #Tormis #Valk #Viluoja

Ariste, Paul

Mälestuseks. – Eesti Päevaleht, 2000, 3. veebr.

Ago Künnap. Paul Ariste kehastas Tartu ülikooli hinge.– Postimees, 2000, 3. veebr.
Lühike sünniaastapäevajutt.

Juhani Püttsepp. Jakobsoni tänaval teretab tüdruk mustlaskeeli. – Postimees: Tartu, 2000, 28. jaan.
Naabrite meenutusi Paul Aristest

Vaike Käosaar. Vaiatus meenutati Paul Aristet. – Vooremaa, 3. veebr. 2000

Ehin, Andres
(14. III 1940), luuletaja ja fennougrist, elanud Ratta külas sölkuppide juures

Rein Veidemann. Sürrid jäävad alati nooreks. – Eesti Päevaleht, 2000, 14. märts.

Heinapuu Ott
semiootikaüliõpilane

Kadri Allikmäe. Tudeng Ott Heinapuu armastab vanu asju // Postimees: Tartu. 10. jaan. 2000.

Ja'vorszky Béla
Ungari suursaadik Eestis, soome kirjanduse tõlkija, liivisõber

Helgi Kaldma. Ungari suursaadik tahab hõimurahvaid lähendada. – Sakala, 2000, 7. aprill.

Jeong Ok Kim
karude järeltulija, nagu soomeugrilasedki

Marius Peterson. Mis juhtus või kes tuli?: Vestlus Jeong Ok Kimiga. – Teater. Muusika. Kino, 2000, nr 4. Rahvusvahelise teatriinstituudi (ITI) president, Korea lavastaja räägib näitlemisest, šamanismist ja sellest, et karude järeltulijad peavad ühinema.

Kirile Loo
laulab ka soomeugrilist muusikat

Anne Erm. Kirile Loo – kas meie Mari Boine? – Postimees, 2000, 5. aprill.

Koski, Mauno
keeleteaduse professor, estofiil ja liivisõber

Eevi Ross. Kiriusutelu professor Mauno Koskiga. – Keel ja Kirjandus, 2000, nr 2, lk 133–135.

Lippus, Urve
(5. III 1950), muusikateadlane, etnomusikoloog

Mare Põldmäe. Ürgümina saatel professoriks. – Eesti Päevaleht, 2000, 4. märts.

Moora, Harri
(2. III 1900–2. V 1968)
eesti arheoloog, uurinud soomeugrilaste etnilist ajalugu

Evald Tõnisson. Sada aastat Harri Moora sünnist. – Keel ja Kirjandus, 2000, nr 3, lk 201–205.

Navitrolla
etnofuturistlik eesti kunstnik

Karl Martin Sinijärv. Navitrolla – Issanda loomaaia Mati Kaal. – Eesti Loodus, 2000, nr 4, lk 150.

Oinas, Felix
(6.III 1911)
soome-ugri ja slaavi rahvaluuleteadlane, eesti ja ungari kirjanduse uurija, Indiana ülikooli emeriitprofessor, Tartu ülikooli audoktor (1999), Riigivapi II klassi ordeni kavaler (1997)

Karl Kello. Kalevipoeg kütkeis. – Eesti Päevaleht, 2000, 6. märts.

Liina Sillaots. Felix Oinas ja Ungari. – Keel ja Kirjandus, 2000, nr 6, lk 419–424.
Vt sama autori teesid: Felix Oinase hungaroloogiaalane tegevus

Porbina, Lidia
nganassaani ajakirjanik

Rein Sikk. Kool venestas šamaani tütretütre. – Eesti Päevaleht, 2000, 10. juuni.

Raal, Ain
lõunaeesti lõõtsamees

Aigi Viira. Lõõtspillivaimustus ajab Ain Raali suvel Setumaale. – Postimees, 2000, 19. mai.

Ross, Kristiina
soomeugri ja semi lingvist

Meile vastab keeleteadlane Kristiina Ross. – Horisont, 2000, nr 1, lk 50–51.

Salve, Kristi
setu, vepsa, liivi jm läänemeresoome rahvaluule uurija

Livia Viitol. Folklorist rändab ajalaval. – Eesti Päevaleht, 2000, 15. veebr.
Kultuurkapitali auhinna puhul.

Mall Hiiemäe. K. Salve kaitses doktoriväitekirja. – Keel ja Kirjandus, 2000, nr 3, lk 227.

Sarv, Ain
rahvamuusik, fotograaf, Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem

Soosaar, Mark
filminud kihnlasi ja hante

Tiit Tuumalu. Soosaare handi-film [“Isa, poeg ja püha Toorum”] tõi Prahast peaauhinna. – Postimees, 2000, 13. aprill.

Stalte, Julgī
liivi lauljatar, ansambli Tuļļi Lum solist

Lauri Sommer. Kaarega põhjas ära käidud: Jazzkaare Põhjala päev oli kui avanss suvisele Viljandi Folgi publikule. – Postimees, 2000, 2. mai.
Ka Tuļļi Lumist

Aigi Viira. Liivi tütarlaps laulab tunnet, laulust rääkimata. – Postimees, 2000, 10. mai.

Žakov, Kallistrat
komi kirjanik ja filosoof, elanud Eestis ja Lätis

Indrek Jääts. Kallistrat Žakov: Komi kirjanik ja filosoof. – Akadeemia, 2000, nr 6, lk 1267–1292, bibl lk 1293–1295.

Tormis, Veljo
(7. VIII 1930) helilooja, regilauluõpetaja, kasutanud oma loomingus läänemeresoome rahvamuusikat.

Immo Mihkelson. Veljo Tormise muusika ilust. – Postimees, 2000, 26. jaan.
Plaat «Litany to Thunder».

Valk, Ülo
eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli hoidja, prof, dr (filol)

Tiit Tuumalu. Tänapäeva kurat sõidab musta limusiiniga: [Intervjuu].– Postimees, 2000, 10. mai.

Viluoja, Eha
soomeugri kodukäijate uurija, Fenno-Ugria sekretär

Kerti Tergem. Kodukäija kardab hunti. – Luup, 2000, nr 9 (120), 29. mai, lk 39–40.

Koostanud Siiri Ries ja Andres Heinapuu

Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 4 (24)

SURI