prof. Paul Ariste

sünd. 3. II 1905 Tormas
surn. 2. II 1990 Tartus

Keeleteadlane.

Õppis Tartu Ülikoolis 1925-1929. 1931. a. kaitses ta samas magistriväitekirja "Eesti-rootsi laensõnad eesti keeles". TÜ õppejõud aastast 1933. 1939. a. kaitses doktoriväitekirja "Hiiu murrete häälikud". 1944-1946 oli ta eesti keele ja soome-ugri keelte kateedri juhataja, 1946-1977 soome-ugri keelte kateedri juhataja. Paul Ariste on eesti
fennougristikakoolkonna rajaja ja tema koolitatud on suur osa endise N.Liidu fennougristidest. Paul Ariste pani aluse kaasaegsele fennougristikale Eestis. Ta oli silmapaistev pedagoog, kes on kasvatanud mitu põlvkonda teadlasi ja õpetajaid nii Eestile kui ka mitmetele teistele soome-ugri rahvastele endises N.Liidus. Õpetanud soome-ugri keeli, üldkeeleteadust, soome, rootsi, läti, alamsaksa ja esperanto keelt. Tema juhendamisel valmis üle kuuekümne väitekirja. Paul Ariste peamiseks uurimisobjektiks kujunes vadja keel. Iga-aastastel ekspeditsioonidel vadjalaste juurde kogus ta palju ainestikku,
mille põhjal on avaldanud suure hulga uurimusi. Tema teaduslike publikatsioonide temaatika oli lai. Publikatsioonide üldarv küünib 1300ni, nende hulgas monograafiaid poolsada.

Paul Ariste oli Eesti TA akadeemik (1954), Helsingi ülikooli audoktor (1969), Szegedi ülikooli audoktor (1971), Tampere ülikooli audoktor (1975), Läti ülikooli audoktor (1989). Oli paljude rahvusvaheliste teadusseltside auliige ja välisliige, Ungari TA auliige, Soome TA ja Soome Akadeemia välisliige.

SURIs

PAUL ARISTE JUUBELIÜRITUSTEST (1995)
Ubi est hortus botanicus - Andres Ehini novell
Ago Künnap, Helju Rajando. TARTU ÜLIKOOLI FENNOUGRISTIDE KONTAKTID VENEMAA SOOME-UGRI RAHVASTEGA

SURI, 2000