Vaiatus meenutati Paul Aristet
Torma vallast Rääbiselt pärit Paul Ariste saanuks täna 95 aastat vanaks. Eile aga möödus kümme aastat tema surmast. Laupäeval korraldati Vaiatu klubis Paul Ariste mälestuspäev.
Et Paul Ariste mälestust just tema sünni ja lapsepõlvemail kalliks peetakse, selle üle olnuks Aristel endal eriliselt hea meel. Vaatamata sellele, et enamiku oma elust elas siit kandist pärit suurmees mujal, armastas ta end ikka tormalaseks nimetada ja aegajalt lapsepõlvepaikasid vaatamas käia. Kohaliku koduuurija Toivo Õunapuu algatatud mõte leidis õnneks vallavalitsuses soodsa pinnase ja nii sai ettevõtmine teoks.
Tartu ei saanud hakkama
Laupäeval saabus Vaiatu klubisse ettekandekoosolekule kolm tartlast, Paul Ariste kunagist õpilast: Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor, Emakeele Seltsi abiesimees TiitRein Viitso, ülikooli eesti keele õppetooli raamatukogu juhataja ja Emakeele Seltsi teadussekretär Tõnu Tender ning ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap. Nagu nad kõik kinnitasid, olnuks mälestuspäeva korraldamine just ülikooli ja Tartu kohustus. Et Tartus ei suudetud sellist päeva korraldada, oli tormalaste ettevõtmine seda tänuväärsem. Haruldaseks pidasid Paul Aristega lähemalt seotud inimesed ka väljas olnud näitust, mille oli kokku pannud Toivo Õunapuu. Peale tartlaste kõnelesid Paul Aristest koduuurijad Eino Veskis ja Toivo Õunapuu.
Oma läkituse oli selleks päevaks saatnud professor Juhan Peegel. “Kui räägime oma ülikooli rahvusvaheliselt tunnustatud mainest, siis on see lahutamatult seotud Paul Ariste nimega, kellega on seotud kogu meie rahvusteaduse ajalugu,” seisis selles kirjas. Torma vallavanem Mati Kepp ütles, et seekordne ettevõtmine on ilmselt ettevalmistus Paul Ariste 100. sünniaastapäevaks, mida on plaanis tähistada juba koos ülikooliga: “Loodame järgmiseks juubeliks avada ka mälestuskivi ning Paul Ariste sünnimaja korda saada.”
Ajast ees
TiitRein Viitso kõneles Paul Ariste keeleuurimuslikust tegevusest, rõhutades tema teadusliku tegevuse erilist mitmekülgsust. Teatavasti uuris Ariste oma peamise uurimisala — vadja keele — kõrval isuri, liivi, karjala ja vepsa keelt, aga ka mustlaskeelt, jidišit, esperantot jt. Märkimist väärib Ariste tegevus rahvaluule ja eesti keele foneetika, läänemeresoome keelte võrdleva grammatika ja keelekontaktide alal. Paul Ariste olevat puhtalt kõnelnud 15 keelt ja rääkida mõistnud 17 keelt, nagu ta ise kunagi tunnistas.
Ago Künnap rääkis kujukalt Aristest kui teadlasest ja õpetajast, kes oli alati oma ajast ees. “Ariste oli kontaktide mees, suhete ja mõjude uurija,” märkis Künnap. Ta leidis, et kui Ariste veel elaks, haaraks ta esimesena kinni igast uuest ideest. “Praegu oleks ta mitte ainult meiega kaasas, vaid meist ees,” on Ago Künnap kindel.
Eino Veskis meenutas Paul Aristet oma üliõpilasajast
nii õppejõuna kui ka kursusekaaslase Marju isana. Hilisem elu
viis ta
Aristega kokku seoses koduuurimusliku tegevusega.
Seekordne päev lõpetati ühise käiguga Paul Ariste lapsepõlvemaadele.
VAIKE KÄOSAAR