prindi
välja
Ersade
ja mokšade vahel asuvad šokšad
Eesti
Mordva Kultuuriselts ja MTÜ Fenno-Ugria Asutus on ersa keele päeva
puhul Eestisse kutsunud Mordva Vabariigist, Tenguševo rajoonist
folklooriansambli "Šokšanka" ja Mordva Rahvusteatri
kirjandusala juhataja Valentina Mišanina.
Kolmapäeval,
19 aprillil kell 19.00 Tallinna Muusikamajas Uus t. 16 toimuval
ersa õhtul esineb "Šokšanka", lisaks neile astuvad üles
ka Kannelkonna ja Tantsuklubi inimesed. Reedel 21. aprillil kell
18.00 toimub Tartu KirjanduseMajas Vanemuise 19 ersa õhtu, esinevad
ansamblid "Šokšanka" ja "Kärhämä" Soomest.
Tartu Ülikooli õppejõud dr. Heno Sarv peab ersadest ettekande
teemal "Kas kommunist saab olla rahvuslane?". Lisaks
näidatakse filme ja pakutakse rahvusroogasid. Avalikel üritustel
esitletakse Eesti Mordva Kultuuriseltsi ajakirja "Kudo"
kolmandat numbrit. Ajakirjas on kümmekond eesti-, ersa- ja mokšakeelset
artiklit, mis puudutavad eelkõige hõimurahvastevahelisi kontakte.
Ansambel
"Šokšanka" esineb mitmetes Tallinna ja Tartu koolides,
samuti Tallinna Ülikoolis. Ersa päeva külalised võetakse vastu
ka Riigikogu soome-ugri rahvaste toetusrühma poolt.
Kooliõpilastest
ja õpetajatest koosneva šokša ansambli Eestisse tulek on äärmiselt
tähelepanuväärne sündmus. Tegemist on väga huvitava rahvakillu
ja keelega, mida räägitakse vaid kahes külas maailmas. Selgituseks:
mordvalased rahvusena koosnevad kahest subetnosest – ersad ja
mokšad; lisaks neile eristatakse kolme etnilist gruppi: šokšad,
karataid ja terjuhanid. Viimased kaks on assimileerunud tatarlaste
hulka, ersa ja mokša keelele lähedane šokša keel aga püsib. Valentina
Mišanina peab Tartu Ülikoolis loengukursuse "Elutõe peegeldus
Mordva kirjanduses", kus käsitletakse kaasaegse kirjanduse
olukorda Mordva Vabariigis.
16.
aprilli hakati ersa keele päevana tähistama Mordvamaal Ersa Keele
Päästefondi algatusel alates 1993. aastast. Eestis peetakse seda
tänavu üheksandat korda. Ersa keele päeva tähistatakse ersa keeleteadlase
Anatoli Rjabovi (s. 1894) sünnipäeval. Päeva mõtteks on juhtida
tähelepanu ersa keele olukorrale, samuti populariseerida ersa
keelt. Rahvaloenduste andmetele tuginevalt on ersa keel pea kõige
kiiremini kaduv keel soome-ugri maailmas.