Krista Sürje ning Tõnu Seilenthali
muljete-märkmete põhjal KR ja AH
Ettevalmistused soome-ugri rahvaste III maailmakongressiks
Veebruari keskel toimus Moskvas Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee sekretariaadi koosolek. Koosolek leidis aset Soome saatkonnas, kus osalejad võõrustas suursaadik Markus Lyra. Eestist käisid Moskvas konsultatiivkomitee koordinaator Krista Sürje ja konsultatiivkomitee liige Ph D Tõnu Seilenthal. Suursaadiku antud lõunal osales ka Venemaa Föderatsiooni föderaal- ja rahvusasjade minister Aleksandr Blohhin.
Sekretariaat koostas komitee järgmise istungi päevakorra ning arutas 11.-13. detsembril Helsingis toimuva soome-ugri rahvaste III maailmakongressi ettevalmistustööd. Alustati mõttevahetust selle üle, kus pidada 2004. a soome-ugri rahvaste IV maailmakongress. Sekretariaat pakkus kandidaatriigina välja Eesti. Koosolekul arutati ka tehnilisi probleeme, näiteks seda, kellele saata vaatlejate kutse.
Konsultatiivkomitee istungil Joškar-Olas 21. ja 22. märtsil osalesid komid, karjalane, ersad, marid, hant, soomlane, ungarlased, udmurdid ja Tveri karjalane. Vaatlejatena olid kohal Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni esindaja Jussi Santeri Junttila, Marta Šulga Venemaa föderaal- ja rahvusasjade ministeeriumist ja Nikolai Gavrilov (ühtlasi Mari riigisekretär) Soome-Ugri Rahvaste Kultuuride Arengufondist. Eestit esindas Ph D Tõnu Seilenthal.
Maailmakongressi korraldamise ettepanek tehti Eestile. Konsultatiivkomitee seni Helsingis asunud peakorteri kongressijärgset asukohta ei otsustatud, Tallinna kõrvale esitati kandidaatideks ka Budapest ja Petroskoi.
Otsustati maailmakongressi sektsioonide esimeeste ja ettekannete jaotus. Lisaks plenaaristungitele toimub kongressi töö neljas sektsioonis. Esimene sektsioon käsitleb põlisrahvaste õigusi, teise teemaks on keel kui rahva olemasolu alus, kolmas käsitleb ökoloogia ja tervishoiu probleeme, neljas – meedia ja informatsiooni töörühm – püüab kujundada infostrateegiat soomeugrilaste keelte ja kultuuride paremaks propageerimiseks nii soomeugrilaste endi hulgas kui väljaspool. Eesti esitab teise sektsiooni kaasettekanne (Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Mart Meri) ja juhatab neljandat sektsiooni (Andres Heinapuu). Redaktsioonitoimkonnas hakkab eestlasi esindama Mart Nutt.
Kiideti heaks Soome esindaja Merja Hannuse suuliselt esitatud finantsaruanne ja samuti suuliselt esitatud 2000. aasta eelarve. Lõviosa rahast kulub komitee esindajate Genfi-külastustele (osalemine ÜRO inimõiguste komisjoni kolmes põlisrahvaste töörühmas). Humanitaarabina otsustati ersadele arvutikomplekt osta.
Omaette probleemiks kujunes Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni (SURNA, venekeelne lühend MAFUN, vt ka järgmist artiklit) kongressi ühitamine maailmakongressiga. Nimelt soovis SURNA, eelkõige majanduslikel põhjustel, korraldada oma kongressi samaaegselt maailmakongressiga, nii et osa nende delegaate võiksid olla maailmakongressile saadetud rahvaste delegatsioonide liikmed. Esialgse mõttena oli kavas anda SURNAle korraldada maailmakongressi viies, noortesektsioon. Noortesektsioon oli ka 1996. aasta Budapesti maailmakongressil. Noorteassotsiatsioon soovis aga omagi töö jagada sektsioonideks, mis temaatiliselt kattuvad maailmakongressi sektsioonidega ning toimuvad osalt samal ajal. Seetõttu tegi soomlaste esindaja ettepaneku pöörduda SURNA poole tungiva palvega, et nende kongress toimuks enne ja/või pärast maailmakongressi. Kongressi Soome-poolne korraldustoimkond ei saa mingil juhul lubada, et ühe kongressi sees toimuks mingi teise organisatsiooni kongress. Konsultatiivkomitee hääletas soomlaste ettepaneku poolt.
Krista Sürje ning Tõnu Seilenthali
muljete-märkmete põhjal KR ja
AH