Ants Juske. Näitustesadu Pärnus. - Eesti Päevaleht, 1999, 10. mai.
Ka mari kunstniku Aleksander Ivanovi maalinäitusest "Metsade ema" Chaplini keskuses Pärnus.

Veiko Märka. Etnofutu – ellujäämiskursus soomeugrilastele. - Postimees, 1999, 15. mai.
Veaparandus. Märka kirjutas:  "Kui Ferdinand de Saussure osutas USAs 1960. aastail sõnade ja neile vastavate objektide samastamise juhuslikkusele, leppelisusele....".
Kommentaar: Pariisi ja Genfi ülikooli professor, strukturaalse lingvistika rajaja Ferdinand de Saussure suri tegelikult 1913. aastal.
Valesti refereeritud lõik Kari Sallamaa ettekandest kõlab tegelikult nii: Kui Ferdinand de Saussure osutas möödunud sajandil sõnade ja mõistete arbitraarsusele, juhuslikkusele ja kokkuleppelisusele, on ugrilased igivanadest aegadest teadnud, et nimi pole kunagi samane oma tähendusega.

SMUGRI. - Eesti Ekspress: Areen, 1999, 20. mai.

Sisu: 1. Olavi Ruitlane. Etnofuturistid Tartus, lk. B7.
Veaparandus. Artiklis esinev Hiller Eller on tegelikult Kalle Eller.

2. Heie Treier. Maalitud hing, lk. B7.
Ersa kunstniku Juri Dõrini näitusest "Narr vilepilliga" Obu galeriis Tartus.

3. Kauksi Ülle. Etnofuturism maailmaturule,lk. B9.
Vt. ka algteksti FU infolehes (2/1999): Kauksi Ülle. Etnofuturismi kiik käib üle võlli

4. Toomas Help. Rõõmusõnum rõhutuile, lk. B9.

Jüri Ehlvest. Etnofuturistlik maailmapilt. - Sirp, 1999, 28. mai, nr. 21, lk. 10.
"Ugri-mugri müüdi oluline omadus on, et see asub täpselt etnofuturisti uskumisvõime piiril. On piisavalt põhjust selles kahelda, kuid võngub ta usutavuse sisse. Just seetõttu on etnofuturistlik rituaal, antud juhul see nn. konverents "Kümme aastat etnofuturismi", rituaal tõeliselt – see kinnitab müüti. Võrumaal Kiidil kulmineerunud riituse käigus hakkasid ilmnema kummalised geneetilised fenomenid. Hääletud hakkasid laulma, jalutud tantsima, sõnatud kõnelema korraga kõigis soome-ugri keeltes. NAKi luuletajad hakkasid tantsima vana setu meestetantsu, mis folkloristide allikate järgi on kakssada aastat tagasi välja surnud.
Etnofuturism on maailmavaade selle ülimas vormis – olles religioon. Ainus, mida luterlased ei ole suutnud meilt võtta. Muidugi, olles verest väljas, nad alles koguvad jõudu, neljandas Keeles ja Kirjanduses kutsus Mati Hint juba keskklassi appi.
Tema rumal üritus põrkub tagasi etnofuturistliku-ahuramazdaliku-mani-faustliku loitsu ees:

Kasvi tamme, kasvi tamme, kasvi tamme taivahe,
vaher valgõ, vaher jo valgõ, pilvemanoq

Ei kavatsegi etnofuturist heita endalt rüüd ja mõttetaevast alla sadada, ihaku keskklass ta häbet palju tahab!"
  

etnofutu 3 - suomalainen lehdistö

Kari Sallamaa. Etnofuturismin ilosanoma: Heimokansojen kulttuuriohjelmasta tehtiin filosofia ja pelastusohjelma. - Kaleva, 12.5.1999