Aken soome-ugri maailma * Liivi esileht * SURI liivlastest * Liivi linke

EESTI AJAKIRJANDUS LIIVLASTEST - ESTONIAN PRESS ABOUT LIVONIANS

1996 - ...

Harry Liivrand. Lisandusi Liivi loole. – Eesti Ekspress (Areen). 21.12.2000.
Fanny de Sivers räägib Pariisis Harry Liivrannale oma peatselt ilmuvast uudisteosest liivlaste kohta.

Aigi Viira. Liivi tütarlaps laulab tunnet, laulust rääkimata. – Postimees. 10.05.2000.
Ansambli Tulli Lum solistist Julgi Staltest.

Lauri Sommer. Kaarega põhjas ära käidud: Jazzkaare Põhjala päev oli kui avanss suvisele Viljandi Folgi publikule. – Postimees. 2.05.2000.
Ka Tulli Lumist

Rein Sikk. Laul annab hääbuvale rahvale jõudu. - Eesti Päevaleht. 3. 04. 2000
Intervjuu Julgi Staltega.

IM. Tulli Lum. – Postimees. 11.03.2000. (Arter. Uued plaadid. Etnopop.)

Immo Mihkelson. MUZIC. Etnopop: Tulli Lum. - Eesti Päevaleht. 8.01.2000.

Raimu Hanson. Tulli Lum seab sihikule maailma: Eesti muusikud ja liivlanna laulavad ja mängivad, teevad plaadi ja sirutavad tiibu. - Postimees. 24.12.1999. Arter.

Martin Sõmer. Kadunud maailma postuumne rock. - Postimees, Tartu lisa, 16.12.1999.
Viljandi Folk jõudis oma esimese kontserdini Tartus, tuues pühapäeval Vanemuise kontserdimajja peamiselt Jääboileri tegijaist koosneva Tulli Lumi. Liivlaste maailm avanes seekord rocki rüütatult.

Andres Keil. Hõimlased Kloostri Aidas. - Sõnumileht, 15.10.1999, lk. 11
Julgi Stalte ja Jaan Sööt  ansambli Tulli Lum asemel

Sander Alfred Liivak. Liivi liikumine toetab Läti identiteeti. - Õpetajate Leht. 1999. 9. aprill. Lk. 14.

Eha Viluoja. Liivlased Liivimaal. - Sirp, 9.04.1999, lk. 20 (Varia).

Aivi Parijõgi. Ma ei taha olla muinasjutt. Liivlus käib südame kaudu. - Postimees. Extra. 30.01.1999
Intervjuu Valt Ernstreitiga.

Sulev Teinemaa. Viimane liivlane Eduard Vääri. - Sirp, 27.11.1998
Film "...mu liivlased". Produtsent ja stsenarist Ants Vist, rezhissöör ja teksti autor Piret Suurväli, montaazhi rezhissöör Avo Kokmann, muusika autor Kadi Katarina Priske, operaatorid Henrik Laanjärv ja Arvo Vilu, helioperaator Ariel Tali. Video Beta SP, 17 min. Polarfilm, 1998.
"18. novembril peeti Kloostri Aidas Liivi lipu õhtut. Nimelt möödus täpselt 75 aastat päevast, mil pühitseti Liivi lippu. Aastal 1923 said liivlased, keda tollal oli ilmselt mitu tuhat, vahetult enne Teist maailmasõda loeti nende arvuks 2000, oma lipuvärvideks roheline-valge-sinine."

Ülo Külm. SIG - pungist suurem. - Sõnumileht 21.11.98
[ - - - ]
Koostöö ei lõpe
Järgmisena tullakse välja üksjagu põneva ideega. Nimelt korraldatakse järgmise aasta märtsis Lätis Kuramaa tipus Liivi rannas Liivi rahvamajas liivi üritused.
Sündmuse ühe organisaatori, liivlase Valt Ernštreitiga said Vennaskond ja SIG Tartus jutule.
Tulemus on nii Vennaskonna kui ka SIG-i osalemine nende ürituste raames.
Pundid õpivad selgeks mitu liivi rahvalaulu (need valatakse rokivormi) ja teevad ka mõne oma liivikeelse loo.Vahemärkusena olgu lisatud, et umbes 30-40 liivlast oskab praegu emakeelt.
Tagatipuks on võimalik, et Vennaskond ja SIG teevad koos liivikeelse albumi.

Kerti Tergem. Liivi rahva arhitekt [Valt Ernstreitist]. - Luup. 1998. Nr. 23 (80), 16.11.
 

Toomas Tombu. Liivi sõprade protest jõudis Läti presidendini. - Eesti Päevaleht, 7.11.1998
Liivi Kultuurikeskus ja Liivisõprade Ühing andis eile Läti presidendile, peaministrile ja Seimi esimehele üle ligi 500 toetusallkirjaga avaliku kirja, millega protesteeritakse ainsa liivlaste riikliku institutsiooni, Liivi Ranna likvideerimiskavade vastu. Liivi Rand (liivi keeles Livõd Randa) on ainus riigi nimel ja toetusel tegutsev liivlaste organisatsioon, mis loodi 1992. aastal ja mille tegevuse pearõhk on liivi kultuuripärandi säilitamisel.Tartu Ülikooli magistrand Valt Ernštreit ja Läti Teaduste Akadeemia auliige Tõnu Karma, kes mõlemad osalesid allkirjade kogumise kampaanias ja ka eilsel kirja üleandmisel, ütlesid, et presidendi lossis võttis kirja vastu kantselei juhataja isiklikult ja lubas sellele vastata kuu aja jooksul.

Toomas Alatalu. Ei saa me läbi Lätita. - Sõnumileht 05.11.98
Kommentaar allkirjade kogumisest rahvusvahelise elu taustal.

Pille Runnel. Liivlased on Läti riigis elevantidega ühe pulga peal. - Postimees, 1.11.1998
Intervjuu Valt Ernstreitiga, Andres Heinapuu kommentaar.

Toomas Tombu. Läti valitsus liivlaste kallal. - Eesti Päevaleht, 1.11.1998
Lätis, Eestis ja Soomes on mööduval nädalal kogutud allkirju avalikule kirjale, millega protesteeritakse Läti keskkonnaministeeriumi kava vastu likvideerida nende alluvuses olev Liivi Rand. Liivi Rand on 1992. aastal loodud Läti keskkonnaministeeriumi allasutus, mis tegeleb liivlaste elualal haldusküsimustega, kuid mis veelgi olulisem – korraldab riiklikult liivlaste kultuuritegevust.

Liivi küsimus [Juhtkiri]. - Eesti Päevaleht, 1.11.1998

Livia Viitol. Valdiga Liivimaa kubermangu pealinnas. - Sirp. 18.09.1998

Livia Viitol. Kolm noort ja rõõmsat liivlast Kloostriaidas. - Sõnumileht. 28.01.1998
Just nii palju neid jaanuari keskel Tallinnas Kloostriaidas Fenno-Ugria korraldatud liivi õhtul koos oli. Peaaegu kolmandik liivi rahvast, kui liivlasi emakeele valdajate järgi lugeda.

Livia Viitol. Liivlased keskpõrandale kokku. - Eesti Päevaleht 24.10.1997
Äsjalõppenud hõimupäevad olid seekord liivlastekesksed. Kutsutud oli kõik liivlaste ansamblid: 1972. aastal asutatud Livlist Riiast, sama vana Kandla Ventspilsist, Riias tegutsev noorteansambel Vim ning mitmest liivi perest koosnev ansambel Skandinieki.

Ants Juske. Riia saatkonnahoone katuselt otse ooperisse. - Eesti Päevaleht 6.09.1997:
[- - -]   Toimus midagi totaalselt absurdset, millel oli aga siiski lätlaste jaoks kindel sõnum. Keelebarjäär segas isegi lätlasi endid, sest "aariad", kuid enamasti retsitatiivid (Andrew Lloyd Webberi stiilis) olid läti dialektides. Lavale oli toodud ka meie hõimurahva liivlaste naisansambel.
[- - -]
Rahvuslik absurd läti moodi
Libreto oli jaburamast jabur: keegi autojuht Bankovskis kukub autost välja ja kaotab teadvuse. Edasi on kõik unenägu. Miami resident Rotchild Juunior loeb hommikusest The Miami Warriorist artiklit pealkirjaga "Kui sa pole kunagi armatsenud liivi tüdrukuga, pole sa armatsenud üldse". Mingi suur korporatsioon pakub miljon dollarit iga puhtatõulise liivlase eest. Tegelasi tuleb üha juurde, sündmustik kandub Liibüa kõrbe, kus elab samuti liivlasi. Neil pole külma mineraalvett kusagil hoida. Albert Einsteinil palutakse leiutada külmkapp, kuid ta saab valesti ülesandest aru ning leiutab hoopis lifti. Ainus, kes oleks osanud aidata, on Lumivalgeke. Bankovskise unenäkku tulevad omakorda liivlaste unenäod. Lõpuks tuleb keegi Onu nr 1 Tallinnast ja lahendab Rothchildi probleemi, andes talle võimaluse valida, kas liivi tüdruk või elu mõtte saladus.
Läti rahvuseline kooslus on teatavasti märksa heterogeensem kui meie oma. Läti riigi sünniajal kaaluti isegi föderatiivse riigi loomist. Meenub, et ka soome kunst tegeleb suure huviga oma vähemusrahvustega ja Soome perifeeriaga. Meid aga nagu üldse ei puudutaks setud, kihnlased või narvalased. Meil öeldakse selle peale, et see pole kunsti probleem, las tegelevad sellega keeleteadlased ja etnograafid. Millegipärast mujal, nüüd ka Lätis, kunstnikud huvituvad nendest probleemidest. Nagu öeldud, oli kaasatud ka naabrimütoloogia: Tallinn ja Tartu olid segatud Rothchild-juuniori perekonna elulukku, slaididel näidati Oskar Looritsa uurimust liivlaste ajaloost. Mängus olid ka jaapanlased koos Tokyo underground'iga.
[- - -]

Tiina Kukk-Halling. Liivi elab veel hetke.- Postimees. 10.09.1996

Annika Koppel. Kurzeme kuulub merele. - Postimees. 10.08.1996
 «Järgmisel päeval olime kõik keskkomitees,» meenutas Raimonds Pauls liivlaste peol Mazirbes kunagist valitsusele saadetud kirja. Allakirjutanud taotlesid luba märkida passi rahvust liivlane.
Miks me, bussitäis eestlasi, läksime vanale Liivimaale, Kuramaale, Kurzemesse, kus nõukogude võim tegi kunagise suure ja jõuka liivlaste hõimu kallal lõplikku hävitustööd?
Retk Liivimaale sai teoks sihtasutise Fenno-Ugria ja Tallinna Võru Seltsi organiseerimisel. Läksime, et näha, mis on saanud liivlastest ja Liivimaast. Et näha, kuidas liivlased kokku tulevad ja oma iga-aastast pidu peavad.

Livia Viitol. Liivlaste püha - rahvusvaheline kultuurisündmus - Eesti Päevaleht 8.08.1996
Alates 1989. aastast tähistatakse augustikuu esimesel nädalavahetusel Kuramaa (Kurzeme, Läti Vabariik) looderannikul Ire (Mazirbe) külas liivi rahva päeva. Liivlaste kohta teatakse enamasti seda, et tegu on soome-ugri hääbuva väikerahvaga, kes 13. sajandil asustas Väina ja Koiva jõgede ümbrust, aga ka eestlastega piirnevat muistset Metsepolet.

Neeme Korv. Eduard Vääri tunneb kõiki maailma liivlasi. - Postimees.Tartu. 17.07.1996
 Emeriitprofessor EDUARD VÄÄRI sai 26. juunil 70-aastaseks. Liivi keele uurijana tuntud (kandidaadikraadi kaitses 1953. aastal, doktorikraadi 1975. aastal, üle 200 uurimuse sel alal) Vääri on ka Tartu linnavolikogu liige.

Aken soome-ugri maailma * Liivi esileht * SURI liivlastest * Liivi linke