Komi kroonika
1995
16. – 19. 06. Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni III kongress Sõktõvkaris.
20. 06. Kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Komi Vabariigi (Venemaa) vahelisele haridus- ning kultuurialasele koostöölepingule.
31. 07. – 1. 08. Vene Föderatsiooni soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni II kongress Kudõmkaris (Permikomi autonoomne ringkond). Päevakorras oli assotsiatsiooni täitevkomitee aruanne, Venemaa soome-ugri rahvaste taassünni programmi ja teise ülemaailmse soome-ugri rahvaste kongressi tulemuste arutelu ning assotsiatsiooni juhtivorganite valimised. Täitevkomitee esimeheks sai Gennadi Saveljev, aseesimeesteks Vassili Janalov ja Vassili Kisseljov. Kerkis üles ka soomeugrilaste infovahetuse ning infokeskuste loomise probleem ning vajadus teha muudatusi assotsiatsiooni põhikirjas.
14.–22. 10. Hõimupäevadel Sõktõvkaris esinesid eesti ja soome folkloorikollektiivid, kogunesid soome-ugri alade raamatukogutöötajad.
17.–19. 10. Eestis viibis Komi Vabariigi ministrite delegatsioon, mille koosseisu kuulusid kultuuriminister Aleksei Beznossikov, rahvastikuminister Aleksei Konjuhhov, haridusminister Vjatšeslav Sadovski ning neid saatev Komi–Eesti sõprusühingu vastutav sekretär. 19. oktoobril kirjutati alla Eesti–Komi kultuuri- ja haridusalane koostööprogramm 1996.–1997. aastaks. See näeb ette koostöö arendamist muusika- ja kunstiõppeasutuste, rahvusraamatukogude ja -muuseumide vahel. Mõlemad pooled on nõus igal aastal oma kõrgkoolidesse vastu võtma kuni 5 teise osapoole üliõpilast, magistranti ja doktoranti.
6.–9. 05. Rahvusvaheline konverents "Komimaa ristiusustamine ja selle roll riikluse ja kultuuri arengus" Sõktõvkaris. Konverentsil peeti 86 ettekannet; lisaks plenaaristungitele toimus töö viies sektsioonis, neist üht juhatas ainsana Eestit esindanud teaduste doktor professor Adolf Turkin. Konverentsi kaugeim osaleja oli Austraaliast. Kohalviibinud rohkearvulist vaimulikkonda ilmestas patriarh Aleksius, kes konverentsil osalenute juuresviibimisel pühitses Sõktõvkaris enne viimast maailmasõda hävitatud Stepani kiriku asupaigale rajatava õigeusu keskuse ning kabeli Ust-Võmis.
1996
6.–9. 02. Teaduslik konverents «V. I. Lõtkin ja soome-ugri maailm» Sõktõvkaris.
1997
26. 06. Algas Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste kahekümnes soome-ugri uurimisreis. Kolmteist erinevate erialade üliõpilast sõitsid Kadri Viirese juhtimisel Permi-Komi Auronoomsesse Ringkonda Venemaal, kus etnograafilises keskkonnas joonistatakse ja pildistatakse permikomide rahvakunstiesemeid, arhitektuuri ja tarbeesemeid ning kogutakse materjali iseseisva uurimistöö tarbeks. Ekspeditsioonide traditsiooni algatas 1978. aastal prof. Kaljo Põllu. Kahekümne aasta jooksul on Eesti kunstiüliõpilased töötanud peaaegu kõigi soome-ugri rahvaste juures. Möödunud aastal talletati Lääne-Siberis Jamali poolsaare neenetsite kultuuri.
23.-27. 09. Helsingis Venemaa teadus- ja kultuurikeskuses toimus näitus “KomiEXPO-97”. Näituse eesmärgid olid: Komi Vabariigi ja Soome koostöö arendamine, vabariigi majanduspotentsiaali näitamine, otsesidemete sõlmimine lääneriikide majandus- ja rahandusringkondadega.
Oktoobris toimus Sõktõvkaris (Komi) soome-ugri rahvaste noorte kirjanike seminar. Seminarile kutsutud Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni esimees Arvo Valton ei saanud osaleda Venemaa-poolse viisasegaduse tõttu.
10. - 17. 11. eksponeeris Eesti Kunstiakadeemia Akadeemilises Raamatukogus joonistusi ja fotosid EKA ekspeditsioonilt permikomide juurde k.a suvel.
29.12. Komi Vabariigi võimud ei nõustunud T^set^seenia esinduse avamisega Sõktõvkaris. Komi liider Juri Spiridonov ütles keeldumist kommenteerides, et t^set^seenid tahtsid avada T^set^seenimaa kui välisriigi esinduse, millega aga Komi võimud kuidagi nõustuda ei saa, sest T^set^seenia on juriidiliselt endiselt Venemaa osa.
1998
4.01. Komi Vabariik on teinud märkimisväärseid edusamme rahvusprobleemi lahendamisel. Sellest teatas ajalehe "Russkij Telegraf" andmetel VF rahvus- ja föderatiivsuhete minister Vjatsheslav Mihhailov. Komi Vabariigi kõrval said sellise hinnangu osaliseks ka mõned teised VF subjektid, sh Moskva, Tatarstan ja Novosibirski oblast. V. Mihhailovi arvates mängis tänuväärset osa selles uus föderaalne kultuuri- ja rahvusautonoomia seadus. Tänu sellele on ministeerium sõlminud 25 kahepoolset lepingut, sh Komi Vabariigiga.
13.-25. 04. oli Eesti Kunstiakadeemia fuajeegaleriis avatud EKA suvise Permi-Komi ekspeditsiooni tööde näitus pealkirjaga Permikomid. Inimesed ja esemed. Välja oli pandud ekspeditsiooni käigus tehtud joonistusi permikomide rahvakunstiesemeist, tööriistadest, rahvarõivastest ja arhitektuurist ning fotosid permikomi külade argielust ning ekspeditsioonil osalenud üliõpilaste loomingulisi töid. Eelmine samateemaline näitus oli möödunud hõimupäevade ajal Akadeemilises Raamatukogus (Ekspeditsioonist vt. Fenno-Ugria Infoleht 1997, nr.3).
Juulis ilmus Komi Vabariigi rahvusasjade ministeeriumi väljaandel uute komi sõnade sõnastik ("Võl' komi kõvvor"). Sõnastikus on 860 uut sõna ja sõnaühendit.
19.-22.08. toimus Sõktõvkaris V Rahvusvaheline Soome-ugri Kirjanike Kongress teemal "Soome-ugri kirjandus: ühtsus ja omapära". Kongressi töös osales üle 50 kirjaniku ja kirjandusteadlase Soomest, Ungarist, Eestist ja kõigist Venemaa soome-ugri regioonidest. Soome-ugri Kirjanike Assotsiatsiooni esimeheks valiti taas Arvo Valton.
22.08. oli end Sürjani Autonoomse Oblasti õigusjärglaseks lugeva Komi Vabariigi 77. aastapäev. Rajoonides toimusid pidustused juba varem, kuid peasündmusteks olid pidulik aktus 21. augusti õhtul ning rahvapidustused 22. augustil Sõktõvkaris. Komi Vabariigi pea Juri Spiridonov ütles oma pidukõnes, et vabariigi sõbralike rahvuste peres kuulub eriline koht komidele, sest neil pole kusagil mujal kodumaad ning et vabariigi valitsus on seda alati püüdnud arvestada. Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee sekretariaat oli kutsutud valitsuse pittu, kus kõnega paluti esineda Konsultatiivkomitee koordinaatoril, Soome-Venemaa Seltsi peasekretäril Merja Hannusel ning Ungari Moskva-suursaadikul György Nanofszkyl. Riigipea Spiridonov ruttas sealt soome-ugri kirjanike kongressi delegaatide jaoks korraldatud vastuvõtule. Rahvapeoks oli Sõktõvkari linnaväljakud jaotatud eri rahvuste vahel. Ühel platsil pidutsesid sakslased, tatarlased ja teised, teisel slaavlased, kuid Teenindusmaja esine plats oli komide päralt. Kogu päeva esinesid seal folkloorikollektiivid Komimaa eri osadest, oma müügiletid olid kohale toonud rahvakunstimeistrid ja käsitöölised. Ižmakomid olid platsile püstitanud koja, milles tutvustati nende traditsioonilist eluviisi ning müüdi odavalt käsitööesemeid. Aastapäevaüritused oli korraldanud rahvusasjade ministeerium.
12.-13.10. toimus Sõktõvkaris (Komi) noorte soome-ugri teadlaste konverents "Soome-ugri noorsugu - samm XXI sajandisse".
13.10. avati Tartus, galeriis "Legend" komi kunstniku Pavel Mikuševi etnofuturistlik näitus "Minu paganlikud jumalad". Helgi Viira artikkel Tartu Postimehes.
1999
9.-17. jaanuarini Moskvas toimunud rahvusvahelisel TV-lastesaadete festivalil valiti parimaks koolitusprogrammiks riikliku teleraadiokompanii “Komi Gor” komi keele kursus “Kekönatš”. Kursus on mõeldud kooliealistele ja on saanud toetust Soome hõimurahvaste programmist. Festivalist võtsid osa Saksamaa, Ungari ja Venemaa telekompaniid.
1998. aasta detsembrist veebruarini 1999 oli Eesti Rahva Muuseumis näitus ižmakomidest. (Loe Aigi Viira artiklit "Tartu Postimehes").
Märtsis algasid Komimaal filmi “Karu süda” esimesed võtted. Filmi režissööriks on Arvo Iho. Kavas on teha kaks varianti: nii viieosaline teleseriaal kui kahetunnine film. Filmi finantseerib suures osas Komi Vabariigi administratsioon. Eestist on suurim rahastaja Eesti Filmi Sihtasutus. Filmi aluseks on Nikolai Baturini samanimeline romaan, stsenaristideks Rustam Ibragimbekov, Arvo Valton ja Arvo Iho.
3.-4. märtsil toimus Kudõmkaris (Permikomi AR, Venemaa) Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee istung. Et Eesti-poolsel koordinaatoril Andres Heinapuul oli järjekordne viisasegadus, esindas maarahvast Fenno-Ugria juhatuse liige Tõnu Seilenthal. Osalesid komid, permi komid, soomlased, karjalased, Ingeri soomlased, vepslased, marid, udmurdid, handid, mansid, saamid, ungarlased ja Tveri karjalased. Puudusid isurid, ersad, mokšad, neenetsid. Vaatlejana võttis nõupidamisest osa Venemaa rahvusasjade ministeeriumi esindaja Marta Šulga. Istung toimus vastavalt varem väljakuulutatud päevakorrale. Tähtsaim päevakorrapunkt oli Soome-Ugri Rahvaste III Maailmakongressi kodukorra kinnitamine. Kodukorras arvestati Eesti delegatsiooni ettepanekut täpselt fikseerida, et delegaate võivad kongressile saata ainult uurali rahvaste omad organisatsioonid. Kongressiks ettevalmistuste osas lepiti kokku, et 10. augustiks tuleb esitada Konsultatiivkomitee peakorterile ettepanekud kongressi sektsioonide täpsustatud teemade ja sektsioonide juhatajate osas. Otsustati, et sektsioonide teemad ja juhid kinnitatakse konsultatiivkomitee koosolekul oktoobris Tartus.
10.-14. maini toimus Sõktõvkaris (Komi Vabariik, Venemaa) 16. rahvusvaheline soome-ugri üliõpilaskonverents IFUSCO (International Finno-Ugric Students Conference). Venemaa territooriumil korraldati IFUSCO esmakordselt. Konverentsi avas Komi Vabariigi Juht Juri Spiridonov. Osa võttis enam kui 80 välismaalast Soomest, Ungarist, Eestist, Saksamaalt, Austriast, Tšehhimaalt ja Jaapanist ja 20 külalist Venemaalt: Karjalast, Udmurdimaalt, Mordvast, Permi Komi AR-st ja Baškortostanist, ja 50 Komi üliõpilast. Järgmine IFUSCO toimub 2000. aastal Tallinnas. Vt.: Jürgen Rooste. Mis hakkas silma IFUSCO-l, Komimaal. – Sirp, 1999, 28. mai, nr. 21, lk. 12.
11. mail esitleti Sõktõvkaris Ivan Kuratovi muuseumis Arvo Valtoni ja Leelo tungla tõlgitud komi-eesti kakskeelset luulekogumikku "Neli komilannat". Originaalis esitasid luulet autorid Galina Butõreva, Aljona Jeltsova, Aleksandra Mišarina ja Niina Obrezkova, eestikeelseid tõlkeid lugesid Arvo Valton ja Kaia Pruel. Vt.: Jürgen Rooste. Neli komi luuletajat Sõktõvkaris. - Sirp, 1999, 28. mai, nr. 21, lk. 12.
11.-16. mail Elistas (Kalmõki Vabariik, Venemaa) toimunud rahvusvahelisest seminarist "Venemaa rahvaste keeled: Arenguperspektiive" võttis osa ainult ühe soome-ugri rahva esindaja, Komi Vabariigi Rahvusasjade Ministeeriumi osakonnajuhataja Olga Norkina. Konverents oli korraldatud Kalmõki Vabariigi poolt koostöös UNESCO Kataloonia keskusega, osalesid lisaks Venemaa esindajatele ka kirgiisid ja mongolid. Seminaril tõdeti Venemaa vähemusrahvuste erinevat keelepoliitilist olukorda: kui näiteks Tatarstanis on tatari keel kõigile kohustuslik esimesest üheteistkümnenda klassini, siis suures osas Venemaa "rahvusautonoomiatest" pole ka kõigil nimirahvuse esindajatel võimalik emakeeles lugema ja kirjutama õppida.
1. juunist allutati Komi vabariiklik soome-ugri kultuurikeskus Komi Vabariigi rahvuste ministeeriumile. Keskus hakkab koordineerima kõiki vabariigis tegutsevaid rahvuskultuuri ja etnoloogiaga tegelevaid keskusi.
18. juunil esitles Komi soome-ugri kultuurikeskus Komi Vabariigi rahvakunstniku Lidia Loginova CD-d "Sügise kristalne hingus".
12. augustil kiitis Komi ministrite nõukogu oma istungil heaks riikliku rahvuspoliitika programmi realiseerimise aastatel 2000 – 2003 ning Komi Vabariigi seaduse "Riigikeeltest" realiseerimise aastatel 2000 – 2005.
3. septembril lükkas Eesti Filmi Sihtasutuse Nõukogu edasi filmile "Karu süda" antava toetuse otsuse kinnitamise täiendavate materjalide esitamiseni. Kahtlemata filmi väärtuses, jõudis nõukogu üksmeelele, et edaspidi peaks filmide rahastamine lähtuma reaalselt toimivatest tegevus- ja finantsplaanidest. Arvo Iho film "Karu süda" peaks valmima Eesti ja Komi koostöös.
11.-22. oktoobrini toimusid Komi Vabariigis hõimupäevad. Meistrite Liidus oli avatud soomeugrilaste rahvarõivaste näitus, televisioonis korraldati viktoriin "Kas tunned Soomet?", Rahvuskultuuride keskuses aga pidu "Una röma Komi mu" ("Kirev Komimaa").
Komi kultuuriministeerium kuulutas välja kampaania "Kingi tellimus!". Seoses raskustega raamatukogudele tellitavate perioodikaväljaannete osas, kuulutas Komi kultuuriministeerium välja kampaania, et osavõtlikud inimesed Komi raamatukogudele ajakirju ja ajalehti telliksid. Oodatud on nii Komi Vabariigis kui ka Vene Föderatsioonis ilmuvad väljaanded. Kingitust ootavate raamatukogude aadressid: Rahvusraamatukogu, Sõktõvkar, Sovetskaja 13; Vabariiklik noorsooraamatukogu, Sõktõvkar, Kommunistitšeskaja 78; Maršaki-nimeline vabariiklik lasteraamatukogu, Sõktõvkar, Sovetskaja 20; L. Braille'i nimeline vabariiklik eriraamatukogu, Sõktõvkar, Sovetskaja 80; Kultuuriministeeriumi juures asuv vabariiklik infokeskus, Lenini 27 (oodatud on rajooni- ja vabariiklikud lehed).
2. novembril ilmus ajalehes Komi Mu (Sõktõvkar) Jevgeni Tsõpanovi arvustus entsüklopeedia "Komi Respublika" äsjailmunud teisele köitele.
3. novembril esitleti Sõktõvkaris komi mütoloogia entsüklopeediat, mis on esimene rahvusvahelisest uurali rahvaste mütoloogia entsüklopeediate sarjast.
11.-21. novembril toimus Sõtõvkaris III Komi vabariiklik draamakunsti festival "Arsja komi rõtjas" (Komi sügisõhtud). Esimene festival toimus 1997. aastal, kui Savini-nimelise teatri rahvas otsustas taastada teatri asutaja Viktor Savini (Nöbdinsa Vittori) "komi õhtud". Festivali eesmärgiks oli rahvusliku dramaturgia ja teatrikunsti, eriti aga loomingulise noorsoo toetamine. Seekordse festivali programmis oli ainult üks komikeelne teatrietendus: Svetlana Gortšakova ja Oleg Uljašovi "Ešõs' šabdi" (Kuldne lina) Komi Folklooriteatri esituses. Savini-nimeline teater esitas vene keeles O.Zagradniki "Soolo löögiga kellale".
2000
Mais toimus Sõktõvkaris konverents oli "Euroopa-poolse Venemaa põhjapiirkondade põlisrahvad kolmanda aastatuhande künnisel: ajalugu, tänapäev ja tulevikunägemus". Loe lähemalt.
Nezavissimaja Gazeta lisa NG-Regionõ avaldas 16. juunil Arkadi Kalimovi artikli “Maa, kus reformidest võib vaid und näha: Komi Vabariiki nimetatakse endiselt okastraadita vanglaks”. Loe lähemalt.
© SURI, 1999/2000