1999
jaanuar | veebruar | märts | aprill | mai | juuni | juuli | august | oktoober | november | detsember
1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 2000
September
Septembrist alustati Tveri ülikooli filoloogiateaduskonnas uue eriala – karjala ja soome keele õpetamist. Eriala õpib praegu 9 üliõpilast, kes pidid sisseastumisel sooritama karjala keele eksami.
2. septembril toimus Karjala vabariigi Kalevala rajooni nõukogu istung, kus muude otsuste seas võeti vastu Kalevala rahvusrajooni majandus- ja rahanduseelarve parandamisprogramm aastateks 1999-2000 ja arenguprogramm aastateks 2000-2002. Arenguprogramm sisaldab Lonkka-Karttimo piiripunkti avamist, mis annaks uusi arenguvõimalusi kogu piirkonnale ja abinõud tööpuuduse vähendamiseks. Eraldi märgitakse ära Etnokultuuri Keskuse ehitamine ja koduloomuuseumi loomine koostöös Kalevala omavalitsuse ja Moskva Zelinogradski linnaosa valitsusega.
3. septembril esitles Võru Instituut võrukeelset laulikut "Tsirr-virr lõukõnõ". Lauliku koostaja folklorist Marju Kõivupuu sõnul on laulik mõeldud nii igas vanuses koolilastele kui ka folkloorigruppidele. See sisaldab näiteid nii vanadest kui ka tänapäeva rahvalaulikute suus kõlavatest võru rahvalauludest. Laulikusse kogutud laulud on Kõivupuu hinnangul väärtuslikud selle poolest, et need pole kunagi olnud (põhja)eestikeelsed ning on tänu sellele säilitanud endas võru keele murrakute omapära.
3. septembril lükkas Eesti Filmi Sihtasutuse Nõukogu edasi filmile "Karu süda" antava toetuse otsuse kinnitamise täiendavate materjalide esitamiseni. Kahtlemata filmi väärtuses, jõudis nõukogu üksmeelele, et edaspidi peaks filmide rahastamine lähtuma reaalselt toimivatest tegevus- ja finantsplaanidest. Arvo Iho film "Karu süda" peaks valmima Eesti ja Komi koostöös.
9. septembril Peterburis rahvusvahelisel konverentsil "Ühiskonna ökoloogiline adaptatsioon sovjetijärgses ruumis" esines prof G. Parantajev ettekandega "Soome-ugri regioonide ökoloogilised probleemid". Marta Šulga Venemaa föderaal- ja rahvusasjade ministeeriumist aga kõneles sellest, kuidas föderaalvõimud aitavad kaasa väljasaadetud ingerisoomlastele uue asula ehitamisele Peterhofi lähedal.
10.-11. septembril toimusid Peterburis soome keele õpetajate kursused neile, kes õpetavad soome keelt Soome naasvatele ingerisoomlastele. Seminaril osales u. 80 õpetajat Soomest, Eestist ja Venemaalt.
15. septembril toimus Petroskois rahvakultuuri keskuses seminar vepsa tekstiilikunstist: rahvarõivastest, kangastest jms. Loengu pidas Ludmila Korolkova Etnograafiamuuseumist. Seminaril osales üliõpilasi, koolide õpetajaid ja õpilasi ning teisi, kes vepsa traditsioonidest ja ajaloost huvitusid. Seminari korraldas Karjala Vabariigi Rahvuspoliitika komitee ja Vepsa kultuuri selts. Etnograafiamuuseumi vepsa kogusse kuulub ligi 2000 eset, väärtuslikumad neist rahvarõivad.
17. septembril Petroskois peetud pressikonverentsil räägiti 28. juunil allkirjastatud määrusest karjala, vepsa ja soome keele õpetuse parandamiseks Karjala Vabariigis. Kõneldi, et peaks arendama eriti laste õpetamist koolis ja tõsta õpetamise kvaliteeti. Võõrkeelte õppijate arv iga aastaga kasvab. Sel aastal ülikooli lõpetanutest läks koolidesse tööle 12 inimest. Hea on seegi, et koolidesse lähevad tööle noored võõrkeeleõpetajad. Sellest sügisest alustas Anuses (Aunus, Olonets) tööd Karjala keskkool. Sellest aastast alates tahetakse Petroskoi ülikoolis avada ettevalmistusosakond karjalastele, vepslastele ja soomlastele, ettevalmistamaks õppejõude eri teaduskondadele. Kavas on ka õpetada kirjakeelt kooliõpetajatele. Paludes koolides ei õpetata omakeeli üldse, mitmetes saab karjala keelt õppida ainult fakultatiivselt. Ülikooli karjala keele osakonna lõpetanutel on raskusi töö leidmisega, paljud peavad mujal tööle hakkama, paljud ei leia erialast tööd.
18. septembril toimus Helsingis M.A.Castréni Seltsi juhtimisel korraldatud hõimupäeva seminar Uralilainen kirjokansi uurali rahvaste eepikast. Soome uurijad kõnelesid metsaneenetsite šamaanilauludest ja mordva eepikast. Külalisteks olid Valentina Filippova Sõktõvkari ülikoolist, kes kõneles komi kangelaseepikast ja M?rta Csepregi Budapesti ülikoolist, kelle teemaks oli “Kas kaigub veel kangelaslaul Obi kallastel?”. Paavo Liski meenutas Kalevala karjala, eesti ja mari lavastuste ühiskondlik-poliitilist tausta. Ettekannete vahele sai kuulata neenetsi laule Anastasia Lapsuilt, karjala ja Ingeri rahvalaule Sibeliuse Akadeemia rühmalt Iki-Turso ning etnofuturistlikku arktiliste sugemetega laulu Juha Valkeapäält ja Heikki Laitiselt. Lõpuks lugesid soome-ugri stipendiaadid Kalevalat uurali keeltesse tõlgituna. Põhjalikum ülevaade ilmub infolehe järgmises numbris.
19. septembril toimus Helsingis Soome-Eesti-Ungari hõimukoostöönõupidamine. Lisaks võõrustajatele eesotsas M.A.Castréni Seltsi esimehe Ildiko Lehtisega võtsid sellest osa Ungari Reguly Seltsi aseesimees Marta Csepregi ning Krista Sürje ja Andres Heinapuu Fenno-Ugriast. Andres Heinapuu edastas Soome ja Ungari partneritele Haridusministeeriumilt saadud väärinformatsiooni, et järgmise aasta riigieelarvesse on planeeritud raha Hõimurahvaste abiprogrammi käivitamiseks.
"Kalevala" tõlgiti kaasaegsesse soome keelde. Uue "Kalevala" 150. juubeli puhul kirjastati soome poeedi ja tõlgi Kai Niemineni versioon, kus "Kalevala" on ümber pandud tänapäeva soome keelde. Nieminen kasutab proosat, mis annab edasi eepose poeesiat.
21. septembril toimus MTÜ Fenno-Ugria Asutuse Tartu keskuse salongis eestikeelse vestlusringi SURING avaõhtu. Kaks korda kuus Tartus toimuvate vestlusõhtute eesmärgiks on anda eesti, soome, ungari ja soome-ugri väikerahvaste üliõpilastele võimalus luua omavahelisi kontakte väljaspool akadeemilist õhkkonda, saada vahetult teadmisi sugulaskeeltest ja -kultuuridest ning leevendada välistudengitel Eestis elamise ja õppimisega kaasnevaid kohanemisraskusi. Ligi 40 avaüritusele kogunenud hõimuhuvilise seas olid esindatud pea kõik Tartu Ülikoolis õppivad soome-ugri rahvad. Kõige muu hulgas (võrdleva soome-ugri keeletabeli koostamine, ühislaulmine) vahetati tutvumisõhtul mõtteid eesti ja välistudengite huvisid ühendavate edasiste ettevõtmiste üle (rahvaste õhtud, ekskursioonid, teatrikülastused jm). SURINGut korraldavad Tartu Ülikooli Paul Ariste Soome-Ugri Põlisrahvaste Keskus ja MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Loe ka: EESTIKEELNE VESTLUSRING SURING – KELLELE JA MIKS SEDA VAJA ON? (Fenno-Ugria Infoleht, 1999, nr. 4).
23.-27. septembril toimus Salehardis Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna VI folkloorifestival, millest võtsid osa handi, neenetsi, saami ja komi esinejad.
Komi kultuuriministeerium kuulutas välja kampaania "Kingi tellimus!". Seoses raskustega raamatukogudele tellitavate perioodikaväljaannete osas, kuulutas Komi kultuuriministeerium välja kampaania, et osavõtlikud inimesed Komi raamatukogudele ajakirju ja ajalehti telliksid. Oodatud on nii Komi Vabariigis kui ka Vene Föderatsioonis ilmuvad väljaanded. Kingitust ootavate raamatukogude aadressid: Rahvusraamatukogu, Sõktõvkar, Sovetskaja 13; Vabariiklik noorsooraamatukogu, Sõktõvkar, Kommunistitšeskaja 78; Maršaki-nimeline vabariiklik lasteraamatukogu, Sõktõvkar, Sovetskaja 20; L. Braille'i nimeline vabariiklik eriraamatukogu, Sõktõvkar, Sovetskaja 80; Kultuuriministeeriumi juures asuv vabariiklik infokeskus, Lenini 27 (oodatud on rajooni- ja vabariiklikud lehed).
Guovdageaidnust (Kautokeinost) pärit Saami režissöör Nils Gaup valmistub uueks filmiks “Kautokeino ülestõus”. Gaup on oma õlule võtnud vastutusrikka ülesande teha film 1852.a aset leidnud verisest sündmuset, Kautokeino ülestõusust. 1852.a novembri mässus Taani-Norra ülemkihi vastu tapeti politseiülem Lars Johan Bucht ja alkoholikaupmees Carl Johan Ruth. Saami mässajad Mons Somby ja Aslak Hętta hukati pea maharaiumisega, kolmas mässuline tapeti teel vanglasse ning paljud saadeti sunnitööle. Paul Anders Simma tegi samal teemal dokumentaalfilmi "Andke tagasi meie luukered", mis esilinastus käesoleva aasta veebruaris. Filmiprojektiga alustati 1997. aastal Norra Filmiinstituudilt saadud 200 000 NOK (380 000 EEK) suuruse grandiga. Gaup on raha seni kulutanud filmi käsikirja kirjutamisele.
Sel aastal ilmus Helsingis lüüdikarjalakeelne "D'umalan Poig" (Jumala Poeg), mis sisaldab kümmet käsku, mitmesuguseid palveid ja muud kristlikku lugemist. Religioossed tekstid on lüüdikarjala keelde tõlkinud Miikul Pahomonov, raamatu väljaandmise taga on Soomes asuv Lüüdilaine Siebr (Lüüdi Selts).
© SURI, 1999/2000