Hommikuleht 29. jaanuar 1993

Kas eestlasi huvitab skandaal või hõimurahvaste tegelik olukord?

Jaak Prozes

Soome-ugri rahvaste kongressi kohta ajakirjanduses ilmunu põhjal võib järeldada, et eestlasi huvitab skandaal rohkem kui Venemaal elavate soome-ugri rahvaste olukord. Oleme kaugenenud oma keele ja kultuuri alustest, kipume sugulasrahvaid unustama, isegi häbenema. Euroopasse minekuga on ju nii kiire.
Siiski võiksime mõelda, kellena me ennast Euroopale tutvustame, kas soome-ugri või balti-, germaani- ja slaaviseguse rahvana. Kui suudaksime ennast teadvustada soome-ugrilastena, siis peaksime mõtlema Venemaal toimuvatele protsessidele, mis võivad viia hõimurahvaste väljasuremisele, nägema ohtu meie oma kultuuri ja keele alustele, mis ähvardab muuta meid juurteta puudeks ja sõna "eestlane" sõnakõlksuks. Kahjuks me seda kõike ei näe, sest teame oma hõimurahvastest vähe.
Eestlaste jaoks on Komimaa metsade, nafta ja vangilaagrite maa, komidele aga rikkuse ja hädade allikas. Vaatamata rikkalikele loodusvaradele, pole komid jõukaks saanud. Hädad on aga nii suured, et panevad kahtluse alla komide edasise eksistentsi.
Loodusrikkused on meelitanud Venemaad rajama sinna laialdast vangilaagrite võrku, sisse on tulvanud arvukas kolonistide laine. Praegugi on Komis üle 80 vangilaagri ja komide osatähtsus on kahanenud 87 protsendilt 1926. aastal 23 protsendile 1989. Kolonistidel (põhiliselt venelased) pole vaja olnud õppida komi keelt ega tunda komi kultuuri. Põlisrahvasse on ikka suhtutud kui aborigeenidesse, kellele on sisendatud hirmu- ja alaväärsuskompleksi. Muidugi pole kolonistide meelest Komis ka rahvusprobleemi, sest see on osaliselt või täielikult "lahendatud". Komid arvavad muidugi teisiti.
Rahvusprobleemide lahendamist on venelaste väiteil kõige enam seganud kohaliku administratsiooni ükskõiksus ja riigi halb majanduslik olukord, komide arvates aga rahvaliikumise liidrite puudumine ja Komimaa vähene iseseisvus. Sellised hinnangud anti 1990. aastal tingimustes, kus komi keelt sai õppida (praegu pole olukord parem) vaid igas kümnendas Komimaa koolis ning komikeelseid lasteaedu oli 2,6%. Komi kirjanik oli lemmikkirjanik 2,5%-le komidest ning 30% komidest luges emakeelset ajakirjandust. Komikeelsete raamatute ja ajakirjade kogutiraaž moodustas 0,75% Komimaal väljaantavate ajakirjade ja raamatute kogutiraažist. Olukord ei ole muutunud.

Muidugi näitavad komide hinnangud omajagu ka rahvustunde hääbumist, kuid pole midagi imestada, sest kolmandik komidest ei pea komi keelt emakeeleks ja 40% abiellub teisest rahvusest vastaspoolega. Teisest küljest leidis siiski 2/3 komidest, et rahvusprobleemid pole lahendatud, ja seda pärast mitusada aastat kestnud venestamispoliitikat.
Selles raskes olukorras asutati 1990. aastal meie Rahvarinde samane ühiskondlik-poliitiline liikumine "Komi Kotor". Sellest aga ei piisanud rahvusprobleemide lahendamiseks ja 1991 a. kutsuti kokku Komi Kongress, mis on komi rahva kõrgeim esindusorgan. Komi Kongressil valitud Komi Rahva Taassünni Komitee oligi I Ülemaailmse Soome-ugri Rahvaste Kongressi peakorraldaja.

Kongressil võeti vastu kaks dokumenti — deklaratsioon ja Konsultatiivkomitee moodustamise põhimäärus. Deklaratsiooni headuse üle on meie ajakirjanduses palju polemiseeritud ning tõepoolest tuleb tõdeda dokumendi mõningast nõrkust. Paraku oli see Soome esindaja, Tamperes asuva Lenini muuseumi direktori Aimo Minkineni süü. Et deklaratsioon võeti vastu konsensuse põhimõttel, siis ülejäänud delegatsioonide esindajail ei jäänud muud üle kui nõustuda. Üldse oli täielik mõistatus, miks Soome delegatsiooni oli koostanud Soome-Vene Sõprusühing, kui Soomes on vähemalt viis seltsi, mis tegelevad just soome-ugri rahvastega.
Siiski annab deklaratsioon küllaltki laialdased võimalused edaspidiseks koostööks ja mingil määral on õnnestunud kajastada (Eesti esindaja Andres Heinapuu ettepanekul) soome-ugri rahvaste olukorda.

Deklaratsioon ütleb:
"tundes muret soome-ugri rahvaste olukorra pärast, austades meie rahvaste ajalugu, traditsioone, kultuuri, keelt ja rahvuslikku väärikust, tunnetades vastutust oma kultuuri ja elulaadi arendamise eest,
seades eesmärgiks rahvusvaheliste normide realiseerimise rahvaste enesemääramise, põlisrahvaste, rahvusvähemuste ja inimõiguste osas,
teatame järgmist:
Soome-Ugri Rahvaste Ülemaailmne Kongress on foorum, mis on sõltumatu valitsustest ja poliitilistest parteidest ning seab ülesandeks saavutada valitsusvälise organisatsiooni staatuse ÜRO juures /--/
— me kavatseme teostada meie rahvaste tahet koostööle ja vastastikust abi justiits-, majandus-, ökoloogia-, sotsiaalküsimuste, informatsiooni, hariduse, kultuuri ja teaduse vallas."

Kongressil loeti ette ka alternatiivse deklaratsiooni projekt, milles oli kajastatud Venemaa soome-ugri rahvaste õigusetut olukorda ja sajandite vältel tehtud ülekohut. Selle oli välja pakkunud komidest opositsioon, kes ühtlasi protesteeris, et Komi Vabariigi delegatsiooni kuulub palju endisi nomenklatuuri esindajaid, kel pole soome-ugri rahvastega midagi ühist.
Opositsioon kartis, et kongress kinnitab nende rahvaste tänast õigusetut olukorda. Deklaratsioon seda siiski ei kinnita, kuid kahjuks pole seal kajastatud piisavalt meie idapoolsele hõimurahvaste olukorda. Sellepärast oleksid Venemaa soome-ugri rahvaste esindajad pidanud vastu võtma eraldi deklaratsiooni. Sellele saaksime tugineda, kui ikka tahame oma hõimurahvaste olukorda maailma avalikkusele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele tutvustada.

Just see peaks olema meie moraalne kohustus. Pole mõtet nämmutada skandaali või deklaratsiooni ümber, sest soome-ugri rahvaste jätkuvat assimileerumist see ei väldi. Kongressi tähtsust hakkavad hindama järgmised põlvkonnad.

Eesti valib esindajad soome-ugri komiteesse

Eesti esindajad soome-ugri rahvaste konsultatiivkomiteesse valib sihtasutus "Fenno-Ugria" oma tänasel aastakoosolekul.
Koosolek teeb kokkuvõtteid 1992. aasta tööst, kinnitab selle aasta eelarve ja tegevuskava.
"Fenno-Ugria" juhatuse aseesimees Jaak Prozes ütles ETA-le, et koostööd hoimurahvastega peab intensiivistama eeskätt kultuuri ja hariduse alal.
''Hoiduda tuleks neid õpetamast ning sekkumast poliitikasse," märkis Prozes.