President andis Rein Taageperale ordeni
Tartus asutati Tampere Selts
President Meri sai Turu ülikooli audoktoriks
Setumaalt leiti 7000-aastane asulakoht
Seto Lauluseltsi Siidisõsarõ sünnipäev
Läti president teab liivlasi
M. A. Castréni Seltsi aastakoosolek ja sugurahvapäevade saak
Soome peaminister väisas Eestit
Salajane konverents Joškar-Olas?
Ingeri Liidu suurkogu
Õigeusu preestrid Baba-Jagaa vastu
Putin kärbib Baškiiria vabadust
Seminar ja konverents Hantõ-Mansiiskis
Sölkuppidele on narkomaania tundmatu
Tartu ja Veszprém taastavad suhteid
Lühidalt

5. mail andis president Lennart Meri professor Rein Taageperale üle Riigivapi II klassi ordeni Eesti riigile ja rahvale osutatud teenete eest. President Meri langetas otsuse anda Eesti Kongressi liikmele ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna asutajale Rein Taageperale Riigivapi teise klassi orden tänavu iseseisvuspäeva eel.
President sõnas ordenit üle andes, et Taagepera on toonud Eestisse inimarmastust ja mõistmist, uut mõtlemist ja eneseusku. Taagepera kinkis Merile oma raamatu "The Finno-Ugric Republics and the Russian State" (Soome-ugri rahvad ja Vene riik).

17. mail asutati Tartu Tampere Selts, mille eesmärgiks on kultuurisuhete arendamine kahe sõpruslinna vahel. Osa vastasutatud seltsi eesmärke kattub Soome Instituudi sihtidega: Eesti tutvustamine Soomes ja Soome tutvustamine Eestis, kuid sellele lisaks hakkab Tampere Selts korraldama kultuuri- ja spordiüritusi ning propageerima aktiivset elustiili ja ühistegevust. Üheksateistkümnest asutajaliikmest on suur osa õppivad noored. Seltsiga oodatakse liituma kõiki, kes jagavad seltsi eesmärke ja tahavad nende saavutamisel nõu ja jõuga kaasa aidata. Seltsi aadress on Jaani 4, Tartu. Tamperes tegutseb Tartu Selts juba kümmekond aastat.

24.-27. maini viibisid president Lennart Meri ja proua Helle Meri Soomes, kus Eesti riigipea promoveeriti Turu ülikooli filosoofiateaduskonna audoktoriks. President Meri on varem nimetatud Helsingi ülikooli, Lapi ülikooli ja USAs asuva St. Olafi ülikooli audoktoriks. 25. mail pidas president Meri Turu ülikoolis loengu "Väikerahvaste roll Euroopa Liidus". Promoveerimistseremoonia leidis aset 26. mail Turu kontserdihallis.

Arheoloog Arvis Kiristaja leidis 13. mail Setumaalt Meremäelt enam kui 7000 aastat vana asulakoha. Tegemist on mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja (9000-5000 aastat e.m.a) ajastust pärineva asulakohaga, kust leiti nii kohalikku kui mujalt toodud täksitud tulekivi ja kvartsi.
Neoliitikumi (5000-1000 a. e.m.a) asulakohti on Setumaal leitud mitu: Väike-Rõsnas, Pedäjäsaarel ja mujalgi, kuid keskmise kiviaja asulaid pole varem leitud. Meremäele lähim taoline asulakoht on leitud Tartu lähedalt Emajõe luhalt.
Mesoliitikumist pärinevad esimesed praegu teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis, mesoliitilise arheoloogilis-kultuurilise kompleksi üldnimetus on Kunda kultuur.

Maikuu viimasel pühapäeval pidas Siidisõsarõ laulupark oma kuuenda kooslaulmise aasta pidu. Nagu ikka, oli väike laulukava kuulajatele-vaatajatele ning seejärel ühine koosolemine ja pidutsemine. Pillimehi oli mitu ja tantsuhimulistel siis ka valik suurem, et kelle pilli järgi tantsida. Mõni sõna esitatud lauludest. Seekord ei püütud publikut lõbustada naljakate lauludega, vaid vastupidi: kuulajatel tuli mõelda sõnade peale, tuli olla tähelepanelik. Inimesed on võõrdunud kuulamast. Lugu Ilmatütrest nõuab sisemist jõudu nii esitajatelt kui ka kuulajatelt. Huvitav oli nii viisi kui ka sõnade poolest laul Kreeka sulasest. See on lindistatud 1987. a Krasnojaski krais elavate setode juurest. Laulus läheb noormees Kreeka-nimelise peremehe juurde sulaseks ja tal kästakse külma ilmaga põldu künda. Kuni sulane oma külmunud käsi ja jalgu soojendab, murrab hunt tema hobuse. Loomulikult läheb ta koju kurtma oma häda. Kodunt saab ta uue hobuse, kelle ta Kreeka juurde tagasi saadab. Tee peal imetlevad noored neiud kena noormeest ja tahaksid teda endale. Selline tuntud lugu jõudis siis kaugelt Siberist jälle tagasi Eestimaale.

Eestis mai alguses visiidil käinud Läti president Vaira Vike-Freiberga ütles 3. mail Tartu Ülikoolis peetud kõnes, et Baltimaade teadlased peaksid ühendama jõupingutused ja uurima Eesti, Läti ja Leedu ajalugu ning Balti riikide koostööd kahe maailmasõja vahelisel perioodil ning Teise maailmasõja ajal.
Vike-Freiberga sõnul on kolme väikeriigi ühise ajaloo uurimise maht praegu liiga väike nagu mitmel teiselgi ühisprojektil, selle põhjuseks on eelkõige rahanappus. Hoolimata kitsastest rahalistest võimalustest, on teatav koostöö ning tahe ühiseks ajaloouurimiseks olemas. Üheks näiteks tõi president soome-ugri teadusvaldkondades bakalaureusekraadi omandamise võimaluse Lätis.
Läti president märkis kõnes ka Läti ja Eesti ühistööd liivi keele uurimisel. "Liivi keele kasutamise ja kultuuri soodustamiseks on Lätis üks projekt käivitatud, see kallis ja vajalik projekt eeldab koostööd eestlastega," lausus Vike-Freiberga. Kolmanda suurema teadusalase koostöökavana märkis Vike-Freiberga uue ja mahuka eesti-läti sõnaraamatu koostamist Riia ülikooli soome-ugri osakonnas.

M. A. Castréni Seltsi aastakoosolek peeti traditsiooniliselt 30. märtsil Soome Kirjanduse Seltsis. Seltsi esimesteks auliikmeteks valiti kirjanik Leena Laulajainen, prof emer Alho Alhoniemi ja sotsiaalteaduste dr Seppo Lallukka. Juhatusse valiti Riho Grünthali asemele mag Paula Kokkonen.
Toimus ka M.A.Castréni Seltsi, Helsingi ülikooli soome-ugri õppetooli ja Soome-Ugri Seltsi koostöös valminud raamat “Sugurahvapäevade saaki” (Sukukansapäivien satoa: Kirjoituksia ja puheenvuoroja suomalais-ugrilaisuudesta). Marja Lappalaise koostatud raamatusse on kogutud sugurahvapäevade ettekandeid aastatest 1993-98. Autoriteks on asjatundjad nii Soomest kui Venemaa soomeugrilaste mailt. Sissejuhatuses tutvustatakse soome-ugri keelte ja nende kõnelejate nüüdisolukorda, sisus on ettekandeid soomeugrilusest üldse, artikleid obiugrilastest, mordvalastest udmurtidest, komidest, multikultuursusest, Venemaa keelealasest seadusandlusest ja paljust muust huvitavast. Artiklid on varustatud ingliskeelsete resümeedega.

Soome peaminister Paavo Lipponen tegi mai teise nädala alguses visiidi Eestisse. 8. mail kohtus Lipponen Tallinnas Eesti president Lennart Meri ja peaminister Mart Laariga. Arutati kahe riigi suhteid, Euroopa Liidu laienemist ja Läänemere regiooni koostööd ning aktuaalseid rahvusvahelisi teemasid.
Soome peaminister külastas ka Tartut ning esines Tartu Ülikoolis loenguga "Baltic Sea Region and The Northern Dimension" (Läänemere piirkond ja põhjadimensioon). Ta rõhutas oma kõnes põhjadimensiooni ja Läänemeremaade vahelise koostöö tähtsust Baltimaade integreerumisel Euroopasse. Lipponeni sõnul on põhjadimensiooni prioriteetideks eelkõige koostöö energia, transpordi ja infotehnoloogia sektorites.

Tatarstani infoagentuur “Tatarinform” levitas 25. aprillil järgmist teadet:
“24. aprillil toimus Joškar-Olas konverents, millest võtsid osa umbes kümne Volga ja Uurali ala türgi-tatari ja soome-ugri regiooni esindajad.
Arutanud rahvusliku hariduse ning keele, kultuuri ja kommete säilimist, võtsid osalenud vastu otsuse korraldada augustis Volga-Uurali õpetajate ja septembris nende alade elu ja probleeme valgustavate ajakirjanike kongressi.
Otsustati ka alustada ettevalmistusi Volga-Uurali türgi-tatari ja soome-ugri alade esindajate konverentsiks, millest peaksid osa võtma ka nende alade juhid. Lähemaks ülesandeks on fondi Idel-Ural loomine, mille vahendeid kavatsetakse suunata regioonide elu, rahvuskultuure, keeli ja kombeid valgustavate telesaadete toetamiseks, aga samuti ajalehe väljaandmiseks.
Konverentsil osalenud Tatari Ühiskondliku Keskuse Naberežnõje Tšelnõ osakonna esimehe Rais Kašapovi sõnul väljendati konverentsil rahutust seoses FSB-KGB survega rahvuslikele organisatsioonidele, mis on hakanud ilmnema pärast Vladimir Putini võimuletulekut. Osalejad võtsid vastu otsuse vahetada informatsiooni kohe pärast surveavaldusi.
Uurali-Volga Konföderatsiooni veel ei loodud, kuid Tatarstani esindaja tutvustas kokkutulnutele konföderatsiooni põhikirja eelnõu.”
Sõnumit levitas veidi muudetud kujul ka raadiojaama Vabadus (RFE/RL) Kaasani büroo.
SURI-l pole õnnestunud Joškar-Olast ega ühestki muust allikast konverentsi toimumise kohta mingit kinnitust saada. Anonüümseks jääda sooviv mari allikas oletas, et tegemist võib olla provokatsiooniga, andmaks keskvõimule ettekäänet rahvusautonoomiate õiguste kärpimiseks.

11. märtsil toimus Peterburis Püha Maarja kirikus Venemaa ingerlasi ühendava Inkerin Liitto järjekordne suurkogu. 92 delegaadiga oli esindatud 14 kohalikku organisatsiooni. Aleksander Kirjanen ütles oma ettekandes, et liit on ületanud 1997-98 aastate kriisi. Wladimir Kokko kõneles ingerisoomlaste toetusprojektidest. Toimus diskussioon rahvusliku kultuurautonoomia üle, aga arutati ka mitmefunktsioonilise ingeri keskuse loomist Peterburi ning laste- ja noorsootööd. Suurkogu otsustas, et Inkerin Liitto asub looma regionaalset ingerisoomlaste kultuurautonoomiat. 2000. aasta sügisel otsustati Peterburis korraldada konverents ingerisoomlaste tulevikust ning toetada kampaaniat topeltkodakondsuse seadustamiseks Soomes. Järgmiseks kaheks aastaks valiti Inkerin Liitto esimeheks Aleksander Kirjanen. Ühingu nõukogusse valiti Jaakko Virolainen, Vjtšeslav Väisänen, Valeri Koivanen, Wladimir Kokko, Irina Ostonen, Dmitri Ovtšinnikov, Eero Pellinen ja Andrei Sõrov. 23. märtsil valis nõukogu Inkerin Liitto aseesimeheks Wladimir Kokko.

Vene õigeusu kiriku esindajad protesteerivad Baba-Jagaa muuseumi rajamise vastu, väites, et suhtlemine põrgujõududega muudab lapsed satanistideks. Baba-Jagaa muuseum kavatsetakse rajada Vologda oblastis Põhja-Venemaa rahvuspargis asuvasse Kirillovi linna.
Esialgu eksponeeritakse tavalises palkmajas Baba-Jagaa puuskulptuuri, nõiamoori sõiduvahendiks olnud toobrit, vanaaegseid nõusid ja linnutopiseid, kuid lähitulevikus on plaanis ehitada ka kuulus kanajalgadel nõiaonn. Kanajalgadel maja prototüübiks on teadlaste hinnangul soome-ugri algupära sammasait.
Muuseumi rajajad leiavad, et Baba-Jagaa lood pole mõeldud ainult väikelaste ja pappide hirmutamiseks. Folkloristide väitel tuli Baba-Jagaa vene muinasjuttudesse komi muistenditest, kus kontjalaga eit on ühe paganliku jumaluse naine. Tema ilmumine põdra seljas tähendas kevade saabumist. Folkloristide arvutuste järgi tegutses Baba-Jagaa vähemalt pooltes lugudes positiivse tegelase huvides.

Mai algul soovitas Vene president Vladimir Putin tungivalt Baškiiria parlamendil viia vabariigi põhiseadus vastavusse Venemaa konstitutsiooni ja föderaalseadustega. Putin tuletas oma läkituses meelde, et Venemaa põhiseadus on ülimuslik kogu Vene Föderatsiooni territooriumil.
Baškiiria põhiseadus kuulutab vabariigi "Vene Föderatsiooni koosseisu kuuluvaks suveräänseks riigiks" ning põhiseaduse kohaselt oleks selle vabariigi presidendil õigus kehtestada regioonis või mõnes selle osas välja erakorraline seisukord. See aga läheb vastuollu Venemaa põhiseadusega.
Putini administratsiooni õigusekspertide hinnangul ei tohiks Baškiiria seadusandjatel oma põhiseaduse kooskõlastamiseks Vene konstitutsiooniga kuluda üle kolme kuu. Kui nad sellega valmis ei saa, hakkab probleemi lahendamine sõltuma presidendi poliitilisest tahtest.
Putini püüded keskvõimu survet tugevdada on Baškortostanis paksu verd tekitanud. Baškiiria põhiseaduse kohaselt peab vabariigi president valdama baškiiri keelt. 1989. a rahvaloenduse andmeil moodustavad baškiirid Baškortostani elanikkonnast 21,9 %, venelased 39,3 %, tatarlased 28,4 %. Teiste vähemuste seas elab Baškortostanis 2,7 % marisid, 0,8 % ersasid-mokšasid ning 0,6 % udmurte. Baškiiride vähemusse jäämine pole toimunud nende endi süül, 120 aastat tagasi moodustasid baškiirid Baškortostani elanikest ligi 60 %, nüüd aga ähvardab neid assimileerumine.

25. aprillil toimus Hantõ-Mansiiskis folklooritekstide dešifreerimisseminar, milles osalesid inimesed ringkondlikust, Berjozovo ja Belojarski folkloorifondist. Seminar oli mõeldud kolme väljaande ettevalmistamiseks. Novosibirskis ilmuvasse sarja “Siberi ja Kaug-Ida folklooripärand” koostatakse kaks köidet (handi ja mansi), “Uurali mütoloogia” sarjas on 2001. aastal ilmumas handi mütoloogia köide. Handi tekstide üleskirjutamise teeb keeruliseks asjaolu, et hantidel pole ühtset kirjakeelt. Kirjakeele aluseks olev kazõmi murre on praktiliselt arusaamatu idahantidele. Seminari eesmärk oligi handi keele ülesmärkimise ühtlustamine.
26. aprillil korraldas Obi-Ugri Rahvaste Taassünni Instituut kolmandad “Jugra lugemised” teemal “Obi-ugri rahvaste traditsioonilised kultuurid: teadus ja praktika”. Konverentsil esinesid teadurid Tomskist, Tjumenist, Salehardist ja Handi-Mansi autonoomsest ringkonnast. Käsitleti keele, kirjanduse ja etnograafia küsimusi. (GKRTK Jugorija–SURI)

Krasnoselkupi rajooni Tolkini raamatukogus korraldati aprilli keskel noorukite seas küsitlus narkomaania kohta. Selgus, et sölkupi noored, erinevalt sissesõitnuist, ei tunne narkootikumide vastu üldse huvi. Jamalinformi korrespondent seletab seda järgmiselt: “Sölkupi lapsed ei tea, mida tähendab sõna “igav”, nad abistavad vanemaid, tegelevad rahvusliku loominguga, suhtlevad loodusega, ja neil ei jää lihtsalt aega selle surnuks löömiseks.”

Tänavu tähistab Ungari riik oma tuhandendat aastapäeva. Ungari valitseja Istva'ni kroonimisega kristlikuks kuningaks aastal 1000 tekkis Euroopasse uus sõltumatu riik – Ungari.
Tartu Ülikooli uralistika õppetool ja Ungari Instituut tähistasid Ungari riikluse 1000. aastapäeva 28. aprillil Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis konverentsiga „Tuhandeaastase Ungari riigi juured".
Milliseid mõjutusi on ungari tuhandeaastane kultuuripärand saanud Euroopast ja mida soomeugrilist on selles säilinud, tutvustasid nimekad teadlased Ungarist – maailmamainega folklorist Vilmos Voigt (Kas ungari folkloor on tuhandeaastane?), Debreceni ülikooli ungari keele õppetooli juhataja Istva'n Nyirkos (Kuidas peegeldub tuhandeaastane ungari kultuur keeles), kirjandusteadlane ja endine Ungari suursaadik Roomas La'szló Szörényi (Ungari uusladinakeelse kirjanduse tähtsusest), keeleteadlane Sa'ndor Csu'cs (Ungari fennougristika teerajaja: Gyarmathi Samuel).
Eestit esindasid konverentsil Tartu Ülikooli uurali keelte õppetooli dotsent Tõnu Seilenthal ja noored hungaroloogid.

Ungari linn Veszprém ja Tartu soovivad uuendada sotsialismi ajal sõlmitud sõprussuhteid, sel eesmärgil viibis ungarlaste kutsel mai teisel nädalal Veszprémis Tartu linna delegatsioon.
Tartu linna volikogu esimehe Peeter Tulviste sõnul on praegu kahe linna vahelised suhted pelgalt mälestus endisest ajast. Veszprém ja Tartu sõlmisid sõprussuhted juba 1970. aastal ja toona oli läbikäimine kahe linna vahel päris tihe. Koostöövaldkondadest nimetas Tulviste näiteks kogemuste vahetamist linna juhtimisel, kuna Veszprém on üks vähestest Kesk-Euroopa linnadest, mille juhtimine vastab Euroopa Liidu nõuetele.
Tulviste kinnitas, et kindlasti tulevad Veszprémi linna esindajad Tartusse vastuvisiidile, kuigi praegu veel täpset kuupäeva kokku ei ole lepitud.

5. aprillil avati Soome Instituudi ruumides Peterburis jooniste näitus Soikkola vanadest ehitistest. Näitus on kokku pandud Helsingi tehnikakõrgkooli ekspeditsiooni materjalidest Soikkola poolsaarele. Soome teadlasi ja üliõpilasi huvitas eriti isurite ehituskultuur, sest nende vanad traditsioonid on paremini säilinud kui ingerisoomlastel.

22. aprillil kogunesid Peterburis 16 rahvarõivaste õmblemisest huvitatud Ingeri Liidu aktivisti, et arutada, millised rahvarõivatüübid sobivad saritootmiseks. Arutlusel osales ka rõivadisainer Tatjana Golovenkina ja rahvusteadlane Olga Konkova. Vaadati üle prooviks valmistatud komplektid ning otsustati, et jaanipäevaks tehakse esimene väike partii: 6-8 Ingeri eri piirkonna rahvarõivad lastele. Tööd finantseerib SIDA projekt.

Jussi Santeri Junttila teatab Marimaalt, et mari üliõpilased on Joškar-Olas organiseerunud. Aprilli lõpus kogunesid seal 130 põhiõppe ja kraadiõppe üliõpilast, et asutada Mari Ušemi allaorganisatsioonina oma rahvuslik üliõpilasühing, mille esimeheks sai kraadiõppija Eduard Tšemõšev, kes uurib Mari Riiklikus Ülikoolis loodususu tähendust mari rahvuslikule liikumisele. Maridel oli 1990ndail aastail oma üliõpilasorganisatsioon, mille tegevus jäi katki. Nüüd asutatud soome-ugri organisatsioon on Venemaal ainuke omataoline.

11.-16. mail toimus Krakówis tudengikonverents "Etnilised ja rahvuslikud vähemused Kesk- ja Ida-Euroopas". Soomeugrilasi esindas konverentsil Tartu Ülikooli politoloogiamagistrant Ilja Mitjušev, kes pidas ettekande "Vähemuses põlisrahva olukord Komi Vabariigis". Esindatud olid enamik Balkani ja Kesk-Euroopa rahvad. Tudengeist korraldajate eesmärk oli anda vähemustele võimalus üksteisega suhelda ning üksteist paremini mõista. Tegelik olukord kujunes aga selliseks, et Euroopa suurrahvaste esindajad ei pooldanud vähemuste seisukohta, et väikesi kultuure tuleks säilitada.

Venemaal on valminud seaduseelnõu, milles nähakse ette interneti kasutamise senisest rangem reguleerimine. Uus seadus peaks määrama kindlaks riikliku poliitika alused interneti arendamiseks ja kasutamiseks Venemaal ning määratlema selle poliitika realiseerimiseks vajalike õigusaktide koostamise, vastuvõtmise ja rakendamise üldise korra. Eelnõu näeb ette rahalist toetust interneti arendamisega seotud projektidele Venemaal.

15. aprillil toimus Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna Riigiduuma kolmanda koosseisu esimene istung. Tervitusega esines ringkonna kuberner Juri Nejolov. Duuma esimeheks valiti salajasel hääletusel Aleksei Artejev, aseesimeheks Jefim Kerpelman. Vastvalitud esimehe ettepanekul muudeti duuma struktuuri: lisaks juba varem tegutsenud neljale komiteele moodustati looduskasutuse ja majandusarengu komitee.

22. aprillil toimus Sejahu asulas Jamali rajoonis põdrakasvatajate päev. Enne pidu toimunud arupidamisel, millest võtsid osa mitmes eri staatuses põdrakasvatajate esindajad, leiti, et kõige viljakam on koostöö erapõdrakasvatajatega lepingulisel alusel. Sellise tegevuse eeskujuks seati ettevõte Jamagroinvest. Seejärel tegid majandite ja ettevõtete juhid oma parimatele töötajatele kingitusi. Lõpuks võisteldi rahvuslikel spordialadel ning toimus internaatkooli laste taidluskontsert.

10. mail pöördus Handi-Mansi autonoomse ringkonna duuma Venemaa Riigiduuma saadikute poole palvega, et nad ei piiraks soodustusi Kaug-Põhjas töötajatele. Riigiduumas on praegu menetluses seaduseelnõu, mille järgi piiratakse garantiisid ja kompensatsioone neile, kes saabuvad põhjaaladele tööle alates 1. jaanuarist 2001. Pöördumise autorid kardavad, et seaduse jõustumisel soovivad tööandjad lahti saada “kulukatest” töötajatest, kes on varem tööle asunud.

11. mail toimus Tartus Liivisõprade Ühingu ja Su-ringi korraldusel liivi luule õhtu. Luuletusi lugesid ja laulsid Julgī Stalte ja Ulla Ernštreit, kitarril saatis Jaan Sööt. Arusaadavuse huvides jagati publikule Valli Helde tõlgete tekstid esitatavaist luuletustest.

Märtsikuus oli Mordva Vabariigis keskmiseks kuupalgaks 869 rubla (u 495 EEK; 30.30 USD). Veebruariga võrreldes oli palk langenud 8% võrra. Tulude erinevus on endiselt väga suur: suurim palk oli väikseimast üle 10 korra suurem. Riigiorganite ja pangandustöötajate palk ületab vabariigi keskmise 2,2 korda.

Ööl vastu 17. maid sadas Mordvamaal Pokš-Ignatvele rajoonis maha 7 cm lund. Mõnel pool on katkenud elektrivarustus ja side. Rajoonis kuulutati 17. mail välja erakorraline seisukord. Oletatakse suurt kahju põllumajandusele. Olukorra teeb veel tõsisemaks ilma jätkuv külmenemine (kuni –9°C-ni).

Aprillis toimus Marimaa Vabariigi riigisekretäri Nikolai Gavrilovi juhitud delegatsiooni ringsõit mööda mari diasporaa alasid. Delegatsioon külastas Tatarstani, Udmurdimaad, Baškortostani, Sverdlovski ja Permi oblastit. Kõikjal lepiti kokku edasise koostöö asjus. Baškortostani pealinnas Öfös (vn k Ufa) avati Marimaa esindus, mis on ühtlasi esimene Venemaa Föderatsiooni subjekti esindus Baškortostanis. Marimaa esindajaks nimetati Pavel Bikmurzin. Sverdlovski oblastis Krasnoufimskis kõneldi mari pedagoogide ettevalmistamisest kohalikus pedagoogikatehnikumis ja marikeelse ajalehe väljaandmisest.

23. aprillil toimus Joškar-Olas ühiskondlik-poliitilise liikumise “Mari Ušem” järjekordne konverents, kus tehti kokkuvõtteid kümne aasta tööst ja kuulati ära juhatuse aruanne viimase kahe aasta kohta. Esimeheks valiti tagasi Nikandr Popov. Liikumise hümn ja lipp jäid kinnitamata, kuigi nende kavandid olid ette valmistatud. Hümniks pretendeeris Veniamin Zahharovi meloodia “Jumal, kaitse Marimaad” Albertina Ivanova tekstile, lipu kavand oli must-valge-sinine trikoloor, mille keskmisel, valgel laiul on tähed M.Y. ja linnusarnane geomeetriline kujutis.

Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 3 (23)
© SURI