[sündmused]    [tekstid]   [vanaisad]   [inimesed]  [haagid] [galerii]  [esilehele]

VASTUKAJASID

vene keeles
inglise keeles
soome keeles

kava | esinejad | tekstid


Konverentsi perenaised Kauksi Ülle (võro) ja Irina Orehhova (udmurt)

Eesti Rahva Muuseumi saalis oli tublisti üle 30° C

Korp! Ugala hoovis oli kuulajaid ikkagi kahesaja ringis. Rahvast vaimustab Romaðkinite pereansambel Jovlad

Prof Kari Sallamaa
folklooriõhtul Tartus

Ilkka (3.8.2001)

Originaal: http://www.ilkka.fi/cgi-bin/weblehti?Newsp=ilkka&Date=010803&Depa=kolumnit&Model=ajuttusivu.html&Story=01968326.txt

Otso Kantokorpi, ajakirja “Taide” peatoimetaja

Omapärasus ja usutavus

Veetsin viis päeva Eestis, püüdes lokaliseerida eneses soomeugrilust. Seal toimus IV etnofuturismi maailmakonverents. Etnofuturism on kümmekond aastat tagasi Eestis noorte luuletajate ja kunstnike algatatud liikumine, praeguseks aga Oulu professori Kari Sallamaa järgi juba terve filosoofia.

Familiaarsemalt "etnofutuks" nimetatud liikumise eesmärgiks on väikeste soome-ugri rahvaste omakeelse kultuuri tuleviku ehitamine. ta põhineb soome-ugri keelte omapäral, muuhulgas nende subjekti nõrkusel (näiteks pole neis ei grammatilist sugu ega sugupoolt märkivat kolmanda isiku asesõna), mida tänapäeval peetakse hoopis postmoderniks tugevuseks - või võrdõiguslikkuseks. Sallamaa sõnutsi "uurallus on täiesti postmodernne".

Niisugused keele ehitusel põhinevad teoretiseeringud on vahetevahel olnud päris moodsad. "Keele piire on nähtud maailma piiridena," tsiteerides filosoof Wittgensteini.

Etnofuturismi püüdluseks on soome-ugri pärimuse jõul vallata muuhulgas ka uut meediat. Poliitiliselt tähtsaim näib olevat Venemaal asuvate väiksemate rahvaste (mh udmurdid, marid ja komid) omakeelse kultuuri säilimine ja elustamine. Ses suhtes võtavad suuremad rahvad nagu soomlased, ungarlased ja eestlased enestele aitava suure venna rolli.

Aga kas keele piirid on maailma piirid? Kas reaalne maailm, milles elama ja püüame toime tulla, polegi siis lõpuks liigendatud turusuhetel põhineva globaliseerumise poolt? Või vähemalt keelest sõltumatu füüsilise tõeluse maailm: me sünnime, sigime ja sureme keelest sõltumata. Sööme, joome ja kasutame tööriistu keelest sõltumata. Kas teistsugusest kausaalsusest, põhus-tagajärg-suhtest kõnelemine pole enesepettus?

Etnofutut peetakse vastupanuliikumiseks kultuurimperialismile. Aga kuidas töötab vastupanu efektiivseimalt? Ta peaks vähemalt taotlema nähtavust, ületama uudiskünniseid ja olema nn meediaseksikas. Ja eelkõige olema veenev, looma oma tõsiseltvõetavuse. Siin ehk ongi vastupanu ja originaalsuse suurim katsekivi: kuidas säilitada kultuurilist omapära ja olla samas usutav globaalse kultuurhegemoonia ringis. Etnofutu4 seda ei olnud. Kui kuuskümmend aatekaaslast koguneb olema ekstaasis üksteise esinemistest, jääb sellele sissepoolepööratud sektantluse mekk külge. Kui sündmuse ajal korraldatakse etnofuturistlik kunstinäitus, mis on avatud ainult kolm päeva* konverentsi toimumiskohaks oleva teatri fuajees, pole sel mingit suuremat tähendust. Ja kui näitusel osalev kunstnik müüb eksootilisel etnoturul samal ajal oma maale 200 marga eest, siis teeb ta enesest “laadakunstniku”, kelle töösse on kunstimaailmal raske tõsiselt suhtuda.

Saan küll aru Venemaa vähemusrahvuste kunstnike majanduslikust tegelikkusest, kuid tegelikkus on seegi, et tõsiseltvõetavuse saavutamiseks on tarvis osata strateegiat ja olla valmis kompromissideks. kõrgkultuurse hegemoonia kindlusi pole võimalik vallutada muul viisil kui tundes tolle keele ja maailma piire. Etnofuturismi peaküsimus on: kuidas olla tegelikud futuristid ja mitte väikeste rahvaste mütoloogiat harrastav tõupuhas heade asjade ring?

______________
* tegelikult oli näitus Ugala teatri fuajees avatud terve augustikuu
- toim märkus


esileht | kava | esinejad | esimene ringkiri | tekstid

 [sündmused]    [tekstid]   [vanaisad]  [inimesed]  [haagid] [galerii] [esilehele]

[aken soome-ugri maailma]