Tallinn, 14. juuli 2005 Tallinn, 01. august 2005Tallinn, 07 July 2005
PRESSITEADE

SOOME-UGRI RAHVASTE INFOKESKUS tel/faks: +372 644 9270
e-post: suri@suri.ee
http://www.suri.ee/press/2006/p060426est.html

Avaldusele mari rahva toetuseks on alla kirjutanud üle 11 000 inimese

26. aprillil, mari sangari päeval, lõpeb allkirjade kogumine pöördumisele mari rahva kaitseks.

Pöördumine ilmus möödunud aasta 22. veebruaril Eesti Päevalehes ja ajalehes Helsingin Sanomat. 22 poliitika- ja kultuuritegelast Soomest, Eestist, Ungarist, Ameerika Ühendriikidest, Suurbritanniast ja Rootsist pöördus Vene Föderatsiooni võimude ja maailma avalikkuse poole üleskutsega lõpetada mari rahva poliitiliste ja kultuuriliste õiguste ahistamine Mari Eli Vabariigis Venemaal. Pöördumise autorid mõistsid hukka ründed Mari demokraatliku opositsiooni esindajate vastu ning nõudsid Venemaa keskvalitsuselt resoluutsust nende isikute väljaselgitamist, kes tungisid jõhkralt kallale väljapaistvale mari kultuuritegelasele, Maarjamaa Risti kavalerile Vladimir Kozlovile. V. Kozlov on rahvusvahelise soome-ugri ajalehe “Kudo+Kodu” peatoimetaja, Soome-ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee liige ja üle-venemaalise maride kaasmaalaskonna ühenduse “Mer Kanaš” juht. Pöördumise autorid kutsuvad inimõiguste organisatsioone kogu maailmas toetama seda nõudmist.

Pöördumine oli reageering Moskva mari kaasmaalaskonna läkitusele 7. veebruarist. Mari kaasmaalaskond palus oma läkituses rahvusvahelist üldsust ja eeskätt soome-ugri rahvaid Eestis, Soomes ja Ungaris võtta sõna mari rahva õiguste kaitseks Marimaal.

Ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja Mart Meri avas Internetis igaühele võimaluse ühineda pöördumisega aadressil http://www.ugri.info/mari/. Pöördumisele on alla kirjutanud üle 11 000 inimese üle maailma. Suurem osa allkirjadest pärineb ootuspäraselt Soomest ja Eestist. Esindatud on kõik Euroopa riigid, USA, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa. Allakirjutanuid on kõigilt mandreilt, välja arvatud Antarktika. Suurim osa allakirjutanutest on õpilased, üliõpilased või õppejõud, kuid on ka kirjanduse ja kunstiga tegelevaid inimesi, ühiskondlikke aktiviste ja poliitikuid.

Pöördumisega on ühinenud ka mitmed rahvuslikud ja rahvusvahelised organisatsioonid, nagu ECOTERRA, Esindamata Rahvaste Organisatsioon, Helsingi ülikooli üliõpilaskond ja Eesti Juudi Kogukond. Maride olukorra kohta on seejärel avaldanud oma seisukohti Euroopa Parlament, Euroopa Rahvuste Föderaalliit ja teised organisatsioonid.

Olukord Marimaal pole aasta jooksul paranenud. Vladimir Kozlovi ründajad on siiani leidmata. Möödunud aasta augustis toimus Marimaal uus kallaletung Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni esimehe Vassili Petrovi vastu. Marimaalt on tulnud teateid rahvusliikumise aktivistide vallandamisähvardustest. Tänavu 1. veebruaril avaldas Rahvusvaheline Helsingi Inimõiguste Föderatsioon raporti olukorrast Marimaal. Juba 15. veebruaril avaldas Helsingi Föderatsioon pressiteate pealkirjaga “Uued rünnakud mari aktivistide vastu”. Pressiteates väljendatakse rahutust selle üle, et mari aktivistide tagakiusamine on pärast raporti avaldamist 1. veebruaril ägenenud. Ollakse mures valitsuse uute rünnakute pärast Ülevenemaalise mari nõukogu Mer Kanaši ja kultuuriseltsi Mari Ušemi vastu. “Raport näitas, et president Leonid Markelovi valitsusajal on mari rahvusliikumise esindajaid pidevalt suureneva surve all,” öeldakse pressiteates.

Siiski on pöördumine ja sellele järgnenud aktsioonid aidanud juhtida ka Venemaa võimude tähelepanu maride ja teiste soomeugrilaste olukorrale. Mari Eli Vabariigi kultuuri- ja rahvusasjade minister Mihhail Vasjutin on soome ajakirjanikele lubanud arvestada oma töös Helsingi Föderatsiooni raportit. On algatatud mitmeid soome-ugri rahvaste olukorra monitooringuid. Venemaa Riigiduuma liikmed on kahel korral arutanud soome-ugri rahvaste probleeme.
_________

26. aprill on üks maride tähtsamaid rahvuspühasid. Pärimuse põhjal langes just sel päeval maride vabaduse eest võideldes rahvuskangelane Boltuš (Poltõš). 1438. aastast kuulus Marimaa Kaasani khaaniriigi koosseisu. Alates Kaasani vallutamisest 1552. aastal luges Venemaa Marimaa enesega liidetuks. Kuna venelased hävitasid sõjaretkede käigus ligi poole mari rahvast, siis vastasid marid sellele nn tšeremissi (varasem nimetus maride kohta) sõdadega, mis vältasid üle kolmekümne aasta (1552-1584) ning mille kohta on hulk pärimuslikku materjali. Vastupanuliikumise tuntuima juhina mäletatakse vürst (lužavui) Boltušši, kes olevat langenud 26. aprillil 1556. aastal Malmõži linna lähedal. 1917.a. Ufaas toimunud I Mari Rahvuskongress võttis vastu otsuse tähistada 26. aprilli Mari Sangari Päevana. Sel päeval meenutatakse marisid, kes on kannatanud või langenud maride vabaduse eest. Mari rahvusliikumise liidrid kutsusid 90-ndate aastate alguses toimunud mari rahvusliku taasärkamise perioodil marilasi seda päeva taas tähistama.