Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse pressiteade 15.05.03
Fenno-Ugria Hõimuklubis dokumentaalvideo etnofuturismifestivalist “Idna”.Täna, 15. mail kell 18 on Fenno-Ugria Hõimuklubi (Tallinnas Akadeemilise Raamatukogu konverentsisaalis, Rävala pst 10) hooaja viimasel õhtul võimalus kohtuda etnofuturismi loojate Kauksi Ülle ja Evar Riitsaarega, kes räägivad eelmisel aastal Udmurdimaal toimunud etnofuturismi festivalist Idna ja näitavad dokumentaalvideot.
Eesti delegatsiooni koosseisus astusid 2002. aasta etnofuturismifestivalil üles fotograaf Peeter Laurits oma kärbseseene-galaktika ainelise näitusega, maausuline skulptor Elo Liiv, maale ja performance’id näitasid Evar Riitsaar ja Eero Iijavoinen. Loengu pidas folklorist Taive Särg, ökoturismialaseid kontakte otsis Aigar Piho. Delegatsiooni juhiks oli Kauksi Ülle.
Retk andis palju koostöösidemeid ja inspiratsiooni ning udmurdi festivali keskkonnas moodustus Eesti delegatsioonist tahes-tahtmata etnofuturistlik folklooriansambel, kes andis kell 12 öösel kohalikus kultuurimajas kontserdi külarahvale – kus publikuks memmekesed kuni süles uinuvate imikuteni välja.
Idna on udmurdi muistne rahvajuht, vägimees, vürst. 2002. aasta etnofuturismi konverentsi ajal toimus Idna linnuses palvus-performance, kus lauldi edendust hõimurahvastele udmurdi kunstnik Juri Lobanovi juhtimisel.
MTÜ Fenno-Ugria Asutuses töötav Kauksi Ülle peab etnofutu festivale kõige paremini korraldatuks, inspireerivateks festivalideks soome-ugri maailmas. Paljudel festivalidel on osalenud ka soome professor Kari Sallamaa, kes peab etnofuturismi filosoofiat ainukeseks talle teadaolevaks kultuurifilosoofiaks, mis aitab põlisrahvastel integreeruda kaasaega ja seejuures endaks jääda. Festivalidel on Eesti osavõtjaid paelunud rahvuslikel ideedel põhinevad moeshowd, mida saab näha ka Evar Riitsaare filmis.
Etnofuturismi festivale on korraldatud igal aastal alates 1998. aastast. Tegemist on soome-ugrilaste iseloomust ja tunnetusest lähtuva üritusega. Festival on rändav, ja tegevus toimub põhiliselt külades. Etnofuturism loob soome-ugrilist linnakultuuri, hoiab loojaid oma põliskultuuriga pidevas kontaktis. Festivalid algavad kunstinäitusega, kuhu on kutsutud folklooriansamblid (külarahvas) ja hiljem võtab sama külarahvas kunstnikud vastu oma külas. Udmurdi liidrid on igaüks haaranud etnofuturismi liikumisse oma koduküla. Folkloristid toetavad oma küla folklooriansambleid, arheoloogid taastavad oma küla lätteaedu jne.
Eesti delegatsioon on viibinud seni kolmel festivalil. Paljude osavõtnud kunstnike hing on jäänud selle festivali kaudu Udmurdimaaga või soome-ugri vaimuga seotuks. Eesti Ekspress on kajastunud Toomas Kalve ja Epp Margna käiku festivalile 1998 ja Eve Kase retke 2000. aastal.
Igal aastal on festivali korraldustoimkond andnud festivalile erineva teema: need on olnud 1998. aastal 3 osaline: “Noore karu maja”, “Sünnimaa” ja “Armastuse maa”. 1999. aastal oli teemaks “Kalamees”, sellele järgnes “Mesilaste maa”, 2001. aastal oli festvali teemaks Tanõgra -udmurdi trumm”, 2002. aastal “Idna”.
Tänavu juunis toimuva festivali teemaks on “Pelmeen” ja Eesti delegatsioon on kutsutud näitama laulu-tantsuetendust “Kuldnaise loomine” ja esinema näitustel.Ootame teie lahket osavõttu hooaja viimases Hõimuklubis!
Siiri Ries
SURI referent