Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse pressiteade 16.04.03

Fenno-Ugria Hõimuklubis näidatakse videot ersade moodsast palvusest

Neljapäeval, 17. aprillil kell 18 tähistatakse Fenno-Ugria Hõimuklubis Tallinnas Akadeemilise Raamatukogu (Rävala pst 10) konverentsisaalis ersa keele päeva. Külas on Eesti Ersa-Mokša Sõprade Seltsi esimees Indrek Särg, kes näitab oma videot 1999. aastal toimunud ersade üldrahvalikust suurpalvusest Rasken Ozksist.

1999. aastal taaselustatud Rasken Ozks (rahvapalvus) oli ühteaegu nii usuline kui poliitiline sündmus.

Aastasadu tagasi peeti seda püha siis, kui uus põlvkond oli suureks kasvanud, umbes iga 25 aasta järel. Rahvas tuli kokku, toodi ohver ja paluti jumalatelt õnnistust ning arutati rahva elus olulisi küsimusi. Ühispalvuste pidamine oli nii tsaari- kui nõukogude võimude poolt keelatud, viimane suurem palvus toimus pärimuse järgi kolme ja poole sajandi eest. 1999. aasta palvepüha toimus väidetavalt samas ajaloolises paigas, kus Ozkse kunagi korraldati.

Kohalikke palumispäevi on külades võimude keelust hoolimata korraldatud, sedakaudu sai traditsioon säilida. Nüüdsel Rasken Ozksil ohverdati härg ja keedeti sellest suurtes kateldes suppi.

Videos on näha peo alustamine, rituaalne pöördumine jumalate poole ning tule süütamine erilisele küünlale. Küünla tarbeks korjati vaha tuhandetelt ersadelt, see oli umbes 2,5 m kõrge ja paraja palgi jämedune. Näidatakse ka kuulsate ersadest esivanemate ilmumist rahvale ja rahvapidu.

Tseremooniat juhtisid ersa poetess Mariz Kemal ja ansambli Toorama juht Jovlan Olo (Vladimir Romaškin). Pidustuse korraldasid ersa patrioodid eesotsas ajalehega Ersamaa. Järgmine Ozks toimub 2004. aastal. Mingem kohale, ersadel on tuge vaja!

Naabrid ning keeleteadlased nimetavad ersasid koos mokšadega mordvalasteks. Pole teada, kas need kaks lähedast keelt ja kultuuri üldse on kunagi üks olnud ja millal nad teineteisest lahknesid. Ersad ja mokšad ise ei ole "mordva" nimetust tänapäevani oma keelepruuki võtnud ning peavad end eri rahvasteks. Et rahvaloendustel pole kunagi ersasid mokšadest eristatud, saab rääkida ainult mordvalaste üldarvust. Mordvalased on arvukuselt kolmas soome-ugri rahvas maailmas, neid on üle miljoni, kellest ainult kolmandik elab Mordva Vabariigis.

Keelelt on ersad eestlastele lähedased - lisaks soome, karjala jm läänemeresoome keeltele on ainult saami (lapi) keeled teadlaste meelest meile mordva keeltest ligemad.

Ersa keele päevaks hakati 16. aprilli Mordvamaal pidama Ersa Keele Päästefondi algatusel alates 90ndatest aastatest. Eestis tähistatakse seda tänavu kuuendat korda.

***

15. mail näitab setu kunstnik Evar Riitsaar omatehtud videot mullu Udmurdimaal toimunud etnofuturismi konverentsist ja festivalist "Idna".

Neljapäeviti iga kahe nädala tagant Tallinnas Eesti Akadeemilise Raamatukogu saalis (Rävala pst 10, III korrus) toimuval klubiõhtul astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed. Klubiõhtu algab kell 18.00, osavõtt on tasuta. Klubi liikmeid ei registreerita, liikmemaksu ega muid kohustusi pole.

Fenno-Ugria Hõimuklubi korraldajad on MTÜ Fenno-Ugria Asutuse Hõimukeskus ja Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus. Hõimuklubi toetab Talllinna linn.

Andres Heinapuu
Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse juhataja
e-mail suri@suri.ee,
tel 644 92 70, 056 954 740

Lisainfo: http://www.suri.ee/il/99/3/raskenj.html (piltidega);
Indrek Särg, GSM 051 21190

tagasi