Hungaroloogia suveülikool väärib järgimist
16.-27. augustini toimus Ungaris Szombathelys 6. hungaroloogia suveülikool Venemaa soomeugrilastele, mille on algatanud kuus aastat tagasi ajalooprofessor Antal Bartha. Suveülikooli peakorraldajaks oli Szombathely Daniel Berszenyj nimelise pedagoogikaülikooli uurali filoloogia õppetool eesotsas kateedrijuhataja Janos Pusztayga. Käesoleval aastal toetasid suveülikooli korraldamist Soome-Ugri Rahvaste Maailmakongressi ungari rahvuslik organisatsioon ja Ungari kultuuri- ja haridusministeerium.
Tänavu saabus Szombathelysse oodatust tunduvalt vähem osavõtjaid (25 asemel 13), sest sõiduraha kuni Budapestini tuli osalejatel endil hankida. Need, kellel see õnnestus, pärinesid Jamali Neenetsi ja Handi-Mansi AR-st, Marimaalt, Mordvast, Udmurdimaalt ja Karjalast. Osales ka kaks Eestis õppivat mari, neist üks käesoleva kirjatöö autor.
Esmapilgul tundub suveülikooli mõte olevat lihtsalt Ungari kultuuri, ühiskonna ning ajaloolise, sotsiaalse ja etnilise arengu eripära tutvustamine, nagu mitmel pool kombeks. Ise olen Jyväskylä ülikoolis esimese adaptatsioonikuu jooksul kuulanud analoogset kursust Soome kohta. Kuid Szombathely suveülikooli korraldajate eesmärgiks ei ole tavalise tunnetusliku "ekskursiooni" korraldamine. Janos Pusztay meelest on tähtsaim jutustada Venemaa soomeugrilaste esindajatele neist Ungari ajaloo pöördekohtadest ja ühiskonnaelu aspektidest, mis on olnud olulised ungari rahvusliku eneseteadvuse ja kultuuri säilimise seisukohalt. Professori meelest on väga tähtis levitada teadmist sellest, kuidas ungarlased on välja tulnud olukordadest, mis ähvardasid hävitada ungari kultuuri ja rahvuslikku eneseteadvust. Niisugust teadmist võib korraldajate meelest tarvis minna ka Venemaa soomeugrilastele oma etnilisuse kaitsel ning rahvuslikus ja ühiskondlikus arengus. Just sellepärast ootaksid ungarlased suveülikooli kuulajateks rohkem neid, kes mõjutavad oma rahvaste avalikku ja kultuurielu.
Suveülikooli lektorite hulgas on alati Ungari parimad spetsialistid: professorid, ühiskonnategelased jt. Tänavu esinesid näiteks prof. Pal Tamas ("Ühiskondlike muudatuste kümmeaastak"), prof. Ferenc Mucsi ("Ungari ühiskond 1920-1945"), dr. Laszlo Klima ("Keelesugulus ja rahvuslik teadvus"), dr. Rimma Dalos ("Euroopa ja väikerahvad"), dr. Maria Barota "Ungari kirjanduse põhisuunad"), prof. Janos Gulya (Göttingeni ülikoolist, "Ungari kõrghariduse struktuur"), prof. Antal Bartha ("Tegelikkus ja soomeugri solidaarsus"). Vaevalt võib mõni statsionaarsetest ülikoolidest kiidelda niisuguse hungaroloogia tasemega.
Lõpetuseks tahaks öelda, et ülikooli põhiidee, levitada edukaid kogemusi rahvusliku eneseteadvuse kaitse, raskete ajalooliste tingimuste ületamise ja rahvuse arengu alal, võiks olla kasutatav kogu soome-ugri maailmas. Meie, Venemaa soomeugrilased, vajame tõepoolest teiste, tugevamate soome-ugri rahvaste kogemusi. Me peame hoidma oma kultuuri ja rahvusteadvust väljasuremise eest, peame arenema ja end harima, et olla maailma rahvastepere väärilised liikmed ning aktiivsed ja kasulikud kodanikud oma riigile. Selleks vajame teadmisi, mis baseeruvad teiste rahvaste – ungarlaste, soomlaste, eestlaste ja ka Venemaa rahvaste – kogemustel. Seetõttu tuleb tervitada niisuguste teadmiste jagamist, eriti loengutsüklite näol. Näiteks võiksid eesti, soome ja ungari üliõpilased sõita Venemaa ülikoolidesse ja üldhariduskoolidesse pidama loenguid oma rahva ajaloost ja kultuurist. Avalike loengutega võiksid esinema tulla teadlased ja ühiskonnaelu tegelased neist maadest ning Ungari eeskujul võiks korraldada suveülikoole ja kursusi nii Eestis kui Soomes, samuti Venemaa soome-ugri aladel. Et hästi elada, selleks pole tarvis mitte ainult laulda ja tantsida, vaid eelkõige omandada kõik vajalikud teadmised!
Erik Juzõkain