Aken soome-ugri maailma * Liivi esileht * SURI liivlastest * Liivi linke
| “LIIVLASED LÄTIS TAGASI” |
Liivi päev Staiceles 27. märtsil
Päeva
olid korraldanud Staicele linn (volikogu esimees Jânis Bakmanis)
ja Liivi Kultuurikeskus (esimees Gundega Blumberga). Staicele
(liivi keeli Staitsõl) asub muistsel liivlaste alal, kus
liivikeelne rahvas oli juba möödunud sajandil lätlasteks
assimileerunud. Nüüd siis soovib kohalik rahvas taas oma
juurtest teadlikuks saada.
Päev algas konverentsiga
“Liivlased Vidzemes”. Akadeemik Saulvedis Cimermanis kõneles
Liivimaa liivlaste ajaloost ja keeleteaduse doktor Elga Kagaine
Vidzeme liivipärastest murrakutest. Esinesid ka kohalikud
kultuuriloolased.
Avati liivi
kõrts-muuseum-infopunkt “Pivâlind” (“püha lind”,
Staicele vapilind toonekurg liivi keeles), kus pakuti
esmakordselt maitsta kohalikku “Liivi õlut”.
Esitleti Valt Ernðtreiti
koostatud ja Liivi Kultuuri Keskuse väljaantud liivi-läti-liivi
sõnaraamatut. Liivlaste Liidu esimees Aldis Ermanbriks oli kaasa
toonud ka liivi-läti-inglise vestmiku esimesed eksemplarid.
Läti parlamendi ainus liivlasest liige Ilmar Geige tutvustas
probleeme seoses riikliku programmi “Liivlased Lätis”
koostamisega (tema kõnet vt. ülalpool).
Päev lõppes 26. märtsil
1994 asutatud Liivi Kultuurikeskuse sünni-päevapeoga. Lapseeas
juubilari olid tulnud õnnitlema Läti Vabariigi Presidendi
nõunik rahvusküsimustes, mitme Läti ministeeriumi esindajad,
Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiiv-komitee koordinaator koos
soome-ugri üli-õpilastega Eestist, Riia 800. aastapäeva büroo
esindaja, kes andis üle stipendiumid kolmele liivi noorele
rahvuskultuuri edenda-miseks ja uurimiseks, Liivisõprade Ühingu
delegat-sioon eesotsas liivikeelse kõne pidanud esimehe
Tiit-Rein Viitsoga ja paljud teised.
Kontserdil esinesid liivi
ansamblid “Lîvli” ja “Vîm” ning kohalikud (st. läti)
ansamblid, kelle kavas oli ka liivikeelseid laule. Liivi päev
Eesti piiri ääres oli kakskeelne: kõik lätikeelsed ettekanded
ja kõned tõlgiti eesti keelde ja vastupidi. Liivikeelsed kõned
tõlgiti ainult läti keelde.
Põhjalikumalt vt.:
Sander Alfred Liivak. Liivi liikumine
toetab Läti identiteeti. - Õpetajate leht. 1999. 9. aprill. Lk.
14;
Eha Viluoja. Liivlased
Liivimaal. - Sirp. 1999. 9. aprill. Lk. 20 (Varia),
http://www.sirp.ee/Arhiiv/09.04.99/Varia/varia1-1.html