AASTAD POLE VENNAD ehk HÕIMUPÄEV HELSINGIS, KONSULTATIIVKOMITEE METSAS

 

Juhtus nii, et sattusin teist aastat järjest hõimupäevade ajal Helsingisse. Eelmisel aastal olin seal seoses ülipõneva UNESCO konverentsiga ja selle kultuuriprogrammis toimunud udmurdi näitleja Olga Aleksandrova etendusega, mis tagantjärele Helsingin Sanomates suureks lauldi. Sel aastal toimus aga Helsingis samal ajal, kui Marimaa pealinnas Joškar-Olas kolmandat soomeugri teatrifestivali peeti, Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee istung. Oleksin eelistanud seekord Joškar-Olad Helsingile, kuid polnud parata: olnuks inetu, kui Konsultatiivkomitee Eesti-poolne koordinaator ka vabal maal toimuvalt istungilt puudub. Venemaal toimunud istungitele pole mulle juba kaks aastat viisat antud. Ning teisalt -- kui Venemaa mind kaks aastat oma pinnale lasknud pole, miks pidanuks ta nüüd teatrifestivali pärast meelt muutma.

Istungi päevakorras olid traditsioonilised küsimused: aruanded ja tööplaani kinnitamine. Aru pidid andma regioonid, kellele oli ülesandeks tehtud mullusuvise Budapesti kongressi sektsioonide soovituste elluviimine. Eesti poolt oli asi selge, esitasin Konsultatiivkomiteele aprillis seminaril Internet soomeugri inforuumis koostatud meedia ja informatsiooni töörühma statuudi projekti, mis sisuliste vastuväideteta heaks kiideti. Muudes regioonides polnud eriti midagi tehtud, välja arvatud Karjalas, kus on ette valmistatud seminar põlisrahvaste õigustest, mis peaks toimuma k.a 19. detsembril. Millegipärast pidid aru andma ka need, kelle üritused ei olnud Konsultatiivkomitee korraldatud. Nii jutustas Jaak Prozes sellest, kuidas möödus VI soome-ugri folkloorifestival Eestis ning koos Nina Nesterovaga Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni kongressi ettevalmistamisest. Nesterova kõneles ka sellest, kuidas ta Genfis ÜRO Inimõiguste Komisjoni põlisrahvaste töörühmas osales, kuid unustas esitada oma esinemise teksti, millest muuhulgas selgunuks, et põlisrahvaste olukod Venemaal läheb aina paremaks. Samale töörühma istungile esitatud Saaminõukogu raport väitis küll vastupidist.

Kinnitati ka Konsutlatiivkomitee tööplaan 1998. aastaks. Kevadine Konsultatiivkomitee istung otsustati korraldada esmakordselt Siberis, Handi-Mansi autonoomse ringkonna pealinnas Hantõ-Mansiiskis, sügisene aga Liivi rannas, kuhu kutsus külalisena istungil viibinud Valt Ernštreit, esimene Konsultaiivkomitee istungil osalenud liivlane. Muud tööplaani lülitatud üritused olid teiste planeeritud ja korraldamistöö juba käimas. Ehk on Venemaal seesugune võõraste sulgedega ehtimine vastastikuselt kasulik (korraldaja lisab üritusele Konsultatiivkomitee sildiga autoriteeti, Konsultatiivkomitee aga saab tööplaani “linnukese”). Eesti kultuuriministrilt Jaak Allikult oli konkreetne pakkumine asutada soome-ugri loomingu maja Narva-Jõesuhu (Eesti annaks maja tasuta, haldama hakkaks Konsultaiivkomitee). Hoolimata oma lubadusest, ei võtnud Konsultatiivkomitee esimees Valeri Markov Eesti ettepanekut üldse arutuse alla.

Komitee istungil esines ka Castréni seltsi esindaja, kes palus Eduskunna esinaise Tytti Isohookana-Asunmaa ülesandel saata ülevaateid Venemaa soomeugrilaste inim- ja vähemusõiguste ja emakeelse hariduse olukorrast. Soome ettepanekul tuleb Venemaa soomeugrilaste olukorra järgmise aasta jaanuaris arutusele Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee kultuurikomitees, kust plaanitakse Eesti, Ungari ja Venmaaga koostöös viia teema ka PA täiskogu ette, et võtta seal vastu mingi otsus.

Konsultatiivkomitee istung oli korraldatud Espoo serval metsas, kuhu taksosõit Helsingi kesklinnast maksis 140 Soome marka, nii et sellest, mis hõimupäevade ajal mujal toimus, ei saanudki enamus teada. Kavas oli vaid Eduskunna külastamine, lõuna Soome Haridusministeeriumi poolt ning Ungari ja Vene saadiku ühisvastuvõtt Ungari saatkonnas. Viimasest tegime koos ersalasest professori Mossiniga poppi ja põgenesime Castréni seltsi samal ajal korraldatud hõimupäevale. Päeva esimesel poolel toimus seminar Mordva naise maailmapilt. See oli küllaltki mitmekesine: oli akadeemilisi ettekandeid, kuid ka ühe mokša magistrandi emotsionaalne ettekanne mordva naisest läbi aegade rõhuasetusega tänapäeva mordva naiste meeleoludel ja enesetundel. Päeva teisel poolel esinesid ersa naised, kelle laul jäi lahjaks, sest nad olid ainult kolmekesi, aga ersa naistelaul vajab suuremat koori. Sibeliuse akadeemia MeNaiset laulsid muude laulude hulgas ka mordva omi ja nakatasid oma noorusliku energiaga. Kontserdi tipphetk saabus pärast publiku lahkumist, kui ersad ja MeNaiset ühised laulud leidsid.

Kui möödunud aastal kiitsin Soome hõimupäevade rahvusvahelist ja teaduslikku taset, siis seekord võib kindlalt väita, et hõimupäevade tähistamine põhja pool lahte jäi meie hõimupäevadest kaugele maha, kuigi tendents oli sarnane: eestlased avastasid liivlasi, soomlased mordvalasi. Meie üritustel osalejate arv jättis Helsingi avastajate hulga igatahes kaugele maha: Soome publikuks oli põhiliselt akadeemiline seltskond.

Eriti suurt hämmingut tekitas Konsultatiivkomitee peitmine metsa, kuhu soomlastest leidis aega meile külla tulla ainult paar Soome-Venemaa Seltsi aktivisti ning Eduskunna roheliste fraktsiooni esinaine Satu Hassi.

Kui komitee istung olnuks hõimupäevade ajal Eestis, oleksime rahvaste esindajaile kindlasti näidanud, kuidas me nende rahvakultuuri austame. Espoos jäi ainsaks soomeugriliseks kultuuriürituseks eestlase ja liivlase duetis lauldud kaks liivi laulu kord kesköö paiku.

Et aga Eesti saadik, erinevalt Vene ja Ungari omast, ei reageerinud üldse kutsele osaleda Konsultatiivkomitee üritustel, on skandaalne ning näitab Eesti välisteenistuse erakordset rumalust.

 

Andres Heinapuu

Konsultatiivkomitee koordinaator


"Fenno-Ugria Infoleht" 1997/4