Soome-ugri rahvaste IV maailmakongress IV soomeugrilaste maailmakongress, esimene Tallinnas ja Eestis, on nüüdseks juba minevik. Korraldusraskustest hoolimata kujunes kongress edukaks. Kongress toimus 15.–19. augustil, teemaks “Noored on meie tulevik”. Kongressil osales 630 delegaati, külalist ja vaatlejat, kes esindasid 24 soome-ugri ja samojeedi rahvast. Kongressi olid tulnud tervitama kõigi kolme soome-ugri riigi presidendid, lisaks Läti presidendi esindajad ja Läti rahvastikuminister. Esmakordselt esinesid külalistena Euroopa Nõukogu, ÜRO põlisrahvaste pideva foorumi ja Euroopa Rahvuste Föderaalliidu (FUEN) esindajad. Ungari professori János Pusztay plenaarettekanne sai meediasündmuseks nii Soomes, Ungaris kui ka Eestis. Üldse kajastas rahvusvaheline meedia Tallinna kongressi laialdasemalt kui ühtki eelmist, sest kongressile oli akrediteeritud ligi nelikümmend välisajakirjanikku. Lisaks olid kongressi plenaaristungid reaalvideona jälgitavad kogu maailmas Interneti kaudu. Esmakordselt kõlasid maailmakongressil keeled, mille kaitseks neid kongresse korraldataksegi. Plenaaristungil kõnelesid rahvaste esindajad oma keeles. Kahju ainult, et kõik rahvad ei saatnud oma kõnede tekste ette, nii pidime plaanitud subtitreerimise asendama sünkroontõlkega kõrvaklappi. Nii sai hõimlaste keelte kõla kuulata ainult poole kõrvaga. Kongressi dokumendid on avaldatud eesti keeles järgnevatel lehekülgedel. Kuid need tekstid ei hõlma kongressi kõiki tulemusi. Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni eksperdid kaebasid oma eelmises Venemaa-raportis, et vähemusrahvuste esindajatelt said nad vähe informatsiooni. Tallinnas oli võimalik nendega vahetult kohtuda. Keelesektsioonis tehti ära suur töö uuemate keeleõpetusmeetodite, eriti keelekümbluse propageerimisel, demograafia allsektsioon suutis ühendada kõrgel teaduslikul tasemel ettekanded praktiliste järeldustega. Ja nii ka kõigis muudes sektsioonides. Kongressi järel ja kongressi dokumentidele viidates on Katrin Saksa algatusel soome-ugri küsimus taas tõusnud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee päevakorda. Korralduslikult ei jäänud me maha ühestki varasemast kongressist. Plenaaristungid toimusid Estonias, sektsiooniistungid seevastu uusimas Viru konverentsikeskuses. Kõik delegaadid elasid samas majas ja vaatlejad lähiümbruskonna hotellides ning põhiosa kultuuriprogrammist toimus kesklinnas. Nii suutsime kujundada kongressi ümber soomeugrilise keskkonna. Kord õhtul vanalinnas jalutades tundsin esmakordselt, et linnas on omad. Olen varem kadestanud Šoti jalgpallifänne, kes Eesti–Šoti mängu järel ja eel vanalinnas igal nurgal omi inimesi kohtavad. Nüüd tundsin ennast nendega võrdsena: siin nurgal komid, seal marid, kolmandast suunast ligineb hantide seltskond. Tallinna kongressi ette valmistades pidasime kõige olulisemaks anda kokkutulnutele maksimaalne võimalus omavaheliseks suhtlemiseks. Esimesel õhtul Vabaõhumuuseumis ja teisel õhtul Vabariigi Presidendi vastuvõtul Kadrioru lossi aias oli kõigil aega ja ruumi suhelda, kesklinna hajutatud õhtusöökide-kultuuriprogrammi süsteem andis võimaluse mitmeteks kohtumisteks erinevate inimeste vahel. Lisaks oli ka kohalikul rahval nii Vabaõhumuuseumis kui soomeugrilises Tallinnas võimalus keelesugulasi näha ja vajadusel nendega suheldagi. Et soome-ugri koostöö eesti rahvale oluline on, seda näitas kongressi korraldamine küll. Esiteks hakkas kongressile appi suur hulk vabatahtlikke, kes nädal aega täiesti tasuta pühendunult töötasid. Ilma vabatahtliketa poleks kongressi toimunudki. Tammsaare pargi vabalava. Foto: Anne-Malle Hallik Teiseks aitas kongressi kesist eelarvet lappida mitmete inimeste, vabatahtlike ühenduste, firmade, riigi- ja teadusasutuste tasuta abi või hinnaalandus. Kõigi nende nimed täidaksid terve infolehe numbri, nii pean neid tänama kõiki koos. Suurima kingituse, pool miljonit krooni, tegi soomlastele kuuluv Sokos Hotel Viru. See näitab hõimukoostöö rahvusvahelist mõõdet ja euroopalikku perspektiivi. Kongressi ettevalmistamine ja teemakohane korraldamine oleks olnud võimatu ilma Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni (MAFUNi) abita. Soome-Ugri Rahvaste Noorteorganisatsiooni liikmed. Foto: Anne-Malle Hallik MAFUNi delegatsioon alandas tublisti osalejate keskmist vanust, mis noored juba 10. augustil Tallinna, kus nad koos valmistasid ette dokumentide eelnõusid ja ettekandeid ning olid eesti vabatahtlikele abiks praktilistel ettevalmistustöödel. Mõni neist saabus veel varem ning osales korraldustöödel peaaegu täies mahus. Tänu neilegi. vt ka Kongressi resolutsioon, Rahvuspoliitika ja õiguse sektsiooni lõppdokument, Keelte ja hariduse sektsiooni lõppdokument, Kultuuri sektsiooni lõppdokumnet, Tervishoiu, demograafia ja ökoloogia sektsiooni lõppdokument, Meedia ja infosüsteemide sektsiooni lõppdokument. Andres Heinapuu kongressi peasekretär