Santtu Karhu & Talvisovat
VALIK ÜTLEMISI MAAILMA AINUKESE KARJALA ROKKLAULJA SANTTU KARHU JA TEMA ANSAMBLI TALVISOVAT ÜLESASTUMISE PUHUL TÄNAVUSÜGISESEL JAZZKAAREL.

SANTTU ON KÕNELNUD…
“Miks eestlastel on oma rokkmuusika, aga meil Karjalas ei ole?”
“Oli selge, et rokk on see osa muusikast, millega noorte südameid võita.”
“Ükskord mõtlesin meie stiilile toreda nime: etnofuturistinen luomumusiikki (e. k etnofuturistlik loodus- või ökomuusika).”
“Soome muusikast ei tule küll hingesugulasi meelde. Aga see võib tulla ka sellest, et Petroskois pole eriti võimalusi soome muusikat jälgida. Kui seal üldse midagi müüakse, siis neid odavaid plaate turistidele.”
“Mul on väike bändikool koos kitarristiga. Seal käib ka lapsi, vahel isegi liiga palju. /…/ Mõnikord on meil olnud isegi 16 bändi koolis esinemas, neist pooled mängivad punki. Paar-kolm on hevibändid, vähemalt arvavad end seda olevat.”
“Aparatuur ja mängukohad maksavad liiga palju. Täiskasvanuil on oma treeninglaagrid, noortele on aga vaid kaks rendikohta.”
”Seal (Petroskois – E. S.) toimub sama, mis Soomes: rikkad rikastuvad ja vaesed jäävad veel vaesemaks. See on metsik kapitalism, selle vastu ei saa. Seda näeb näiteks absurdsetest hindadest.”
“Kahjuks on meie ansambel ainuke (karjalakeelne – E. S.), kuigi igatseme lisa.”
“Livvi murre on kõige elujõulisem karjala murre, aga ka sel läheb kehvasti. Arvatavasti kuulun viimasesse karjala keelt valdavasse sugupõlve. Juba põhimõtte pärast kirjutame kõik tekstid karjala keeles – põikpäised, nagu me oleme.”
“Mu vanaema narriti Olga Karjalaseks. Vanaema oli põikpäine, tahtis vähemalt üht karjalakeelset järeltulijat. Mu ema rääkis vaid vene keelt, mina aga õppisin vanaema abiga ära livvikarjala keele.”
“Minu tütar rääkis ainult karjala keelt kuni lasteaeda minekuni nelja-aastaselt. Siis tuli ta koju ja ütles, et isa, ära räägi nii, teised lapsed nii ei räägi. Läks tükk aega, enne kui ta soostus jälle karjala keelt rääkima. Praegu minu kolmeaastane poeg pole aga nõus vene keelt rääkima ja nii tuleb õelgi temaga jälle karjala keeles suhelda.”
“Karjala keelt on peetud alamaks, hoolimata sellest, et see on iseenesest põlisasukate keel. Seetõttu pole keelel olnud arenguvõimalusi enne, kui nüüd viimase kümne aasta jooksul.”
“Tekstide aluseks on tavalised lood rahva elust. Ja kodukoha ilu. Olen pärit Lõuna-Karjalast, kus räägitakse livvi murret.”
“Mina olen karjalane, tahan kätte maksta, tehes oma muusikat omas keeles.”

INIMESED RÄÄGIVAD SANTTUST…
Jyrki Raatikainen, Hot Igloo OY:
“Head laulud, hea laulja. Muusikas on sisu.”
“Läinud suvel sattus mu kätte singel “Pahade poiste laulud”. /…/ Esiteks meeldis mulle kohe Santtu hääl. Teiseks, tähelepanu köitis karjala keel. Sellest sai alguse meie koostöö.”
“Karhul liiguvad muusika ja tekstid käsikäes. Uus plaat on kindlasti kultuuripoliitilise tähendusega. See on esimene karjala rocki plaat maailmas.”
“Santtu Karhu looming on liialt raju, et liigituda pelgalt folkmuusikaks. Traditsioonilise rahvamuusika austajatest vaevalt et Talvesõbade kuulajaid on…”
Arto Rinne, Santtu bändikaaslane:
“Karu ärkas talveunest, mis kestis mitu aastat. Plaat Pahade poiste laulud tõestas, et ta on endiselt tugeval looval lainel.”
Tuomo Karhu, Turun Sanomat:
“Soome kuulaja tähelepanu köidavad ennekõike Karhu livvi murdes tehtud tekstid, mis tunduvad ühtaegu tuttavad ja kummastavad, nagu eesti keel.”
Hannele Huuva, Pohjolan Sanomat:
“Karjalas Petroskois elav Santtu Karhu tahab, et karjala keele Aunuse murre ehk livvi keel läheks moodi. Põikpäiselt alustas ta selles keeles laulmist bändis Talvosovat juba 15 aastat tagasi, ega kavatse suunda muuta. Sedasi on ta maailmas ainulaadne.”
“Santtu õppis keele oma vanaemalt, ema oli selle juba unustanud, ega tahtnud, et poeg temaga selles keeles räägiks.”
Ljudmila Gromova, Karielan Šana:
“Tulid noored poisid. Hakkasid pilli mängima ja laulma. Laulsid karjala keeles. Viisid vaheldusid: alguses lõbusad lood – ei saanud rahulik olla, jalad hakkasid ise tantsima kui Santtu laulis laule “Regipajo”, “Akkane-pakkane”, “Čibi-čibi linduine”, seejärel rahulikud lood. /…/ “Omien aijoin legendat” tõi pisarad silma.”
“Santtu hääl on pisut kahisev, nagu Vladimir Võssotski hääl – läheb otse südamesse, aga laulud on hoopis teised. Ansambel mängis ja laulis kaunilt ja meeldis üha enam ja enam. /…/ Vaatasin ümberringi: kõigil silmad põlesid, pead nõksusid muusika rütmis. Paistis, et petroskoilased armastavad seda ansamblit. Oli kahju neid lavalt ära lasta. Õnneks võis osta nende lauludega plaadi, mille nimi on “Pahoin brihoin pajatukšet”.”
Genevieve Williams, Widdershins:
“Pärinedes Karjala vene poolelt, hiilib see ansambel kuskil piirkonna traditsioonilise muusika, progressiivse rocki, bluesi ja arvatavasti veel millegi vahel. Mõnedes rütmides ja flöödis võib kuulda Iirimaa kaja. Žanrite segamine on neil päevil üleüldiseks moeks, /…/ aga vaid vähesed bändid ühendavad žanre sellises ulatuses, neist omakorda vähesed teevad seda niivõrd hästi.”
Music Network, 15/2003:
“Talvesõbade etnorokis seguneb üsna omapärasel moel ida ja lääne kultuuripiiri muurikapärimus. Virtuoosselt mängitud muusikat kroonib müstiline ja arhailine livvi lüürika, mis ehitab sujuvalt silla Karjala laulumaadelt tänapäeva reaalsusse.”
Matti Saarela, Etelä-Saimaa:
“Heikinkatu R-kioski ainsa välilaua ääres istuv Karhu on ehtne rokitüüp. Mehel on pikad, mitte just siidised juuksed, madal hääl ja ta on just parasjagu cool. Bändikaaslased on sama vitsaga löödud. Pole siis ime, et kollektiivil on Soomes andunud fänne, kes saadavad bändi selle kõigil Soome tuuridel.”


ALLIKAD
Music Network, 15/2003 : “Santtu karhu ja Talvisovat, Hyvästit Karjala”
Widdershins – Lammas, 2003, Volume 9, Issue 3 : Earth Tones: A Harvest of Sound for Lammas – Genevieve Williams
Turun Sanomat, 25.07.2003 : “Talvosovat tuo Karjalan takaisin” – Tuomo Karhu
Pohjolan Sanomat, 09.04.2003 : “Santtu Karhu pajattaa karjalankielellä” – Hannele Huuva
Kaltio, 03.03.2003 : “Santtu Karhu. Ensimmäinen karjalankielinen rocklevy” – Peipa Mäki
Karjalan Sanomat, 12.02.2003 : “Talvisovat ensimäisessä levyssään” – Mikko Nevitski
Oma Mua, 07.02.2003 : “Pahoin brihoin pajatukset ollah lühüöt, kui hiiren hüppävükset…” – Marina Viglijeva
Karielan Šana, 2003, No 1-2 : “Pahoin brihoin hyvät virret” – Ljudmila Gromova
Etelä-Saimaa, 26.08.2002 : “Peräkäryllä rock’n’rollin taivaaseen” – Matti Saarela
Kaleva, 30.06.2002 : “Karjalan kieli elää musiikissa” – Anna Kiuonen
Karjalan Sanomat, 08.06.2002 : “Rinne valitsi Talvisovat” – Mikko Nevitski
Krjalan Sanomat, 09.08.2002 : “Santtu Karhu on taas luomisvireessa” – Natalja Ljujeva

Santtu Karhu looming

Kogumikud:
2003 – Santtu Karhu & Talvisovat : Hyvästit Karjala
2001 – Santtu Karhu & Talvisovat : Pahoin brihoin pajatukset
Singlid:
1991 – Santtu Karhu & Talvisovat : Omien aigoin legendat / Aunuksen Anja
1990 – Santtu Karhu & Talvisovat : Airotoi veneh / Syvysharmavus
1989 – Santtu Karhu : Mustas kois / Lykyn peräh.
* * *
2003 – Happy Faces (festivali antoloogia) : Santtu Karhu & Talvisovat : Taloi salos.
Luule
Santtu Karhu luulet on ilmunud soomlastele mõeldud karjala keeleõpikus ning vähemalt kahes luuleantoloogias:
Sano, tuuli : itämerensuomalaista runoutta / toimittanut Hannu Oittinen. Helsinki : heimo@runot, 2002 –
Keldaine kuu; Pahoin brihoin pajatukset; Sano, tuuli; Čibi-čibi linduine; Huondeskajokses ildassah; Magua pikkarazeni.
Väinämöisen paluu : lähialueantologia / toimitus: Taija Tuominen. [S. l.] : [Hämeen taidetoimikunta], 2002 –
Keldaine kuu ja Regipajo.

Jazzkaare kodulehelt:
Maailma ainus karjala keeli laulev etnorock-ansambel

Santtu Karhu & Talvisovat on rock-bänd Karjala pealinnast Petrozavodskist. Asi sai 1987. aastal alguse sellest, kui Petrozavodski ülikooli filoloogiatudeng Santtu Karhu endalt ja oma kaaslastelt küsis: “Miks eestlastel on omakeelne rockmuusika ja meil ei ole?” Nõnda hakkaski ta omakeelseid laule tegema. See oli aunusekarjala (livvi) keel, mida räägiti Santtu kodukandis Lõuna-Karjalas.
Nii sündis esialgu ansambel Studio, mis kohe pärast moodustamist osales esimesel Petrozavodskis korraldatud rockfestivalil. 1988 kõlas Santtu Karhu laul “Mustas kois” (Mustas kodus) teleülekandes, milles ehitati pildisild Helsingi ja Ida-Karjala vahel. Laulu kuuldi-nähti kogu Soomes ja kogu Karjalas. Samas hakkasid Santtu laulud kõlama ka Yleisradio ja Karjala raadio eetris. Järgnes ka kutse tulla Helsingisse salvestama plaati. 1989. aasta kevadel salvestatigi kahe Santtu kirjutatud lauluga singel “Mustas kois / Lykyn peräh” (Mustas kodus/Õnne järel). Kaasa lõid tuntud soome muusikud: Olli ja Tapani Varis (Värttinä, Maria Kalaniemi Group, Koinurit jt), Liisa Matveinen ( Hedningarna, Niekku jt), Leena Joutsenlahti (Niekku).
Talvisovat sündis 1989. aasta sügisel. Bändi nimi sai sihilikult valitud kahes suunas vihjav. Sõna tegelik tähendus on karjala keeles «talverõivad», kuid samas justnagu osutaks see ka soomlastele valusalt hinge pugenud ajaloolisele Talvesõjale Karjalas. Saatebändi kuulusid Pjotr Vassiljev trummidel, Fjodor Astahhov elektrikitarril, Arto Rinne akordionil ja suupillil, Andrei Bronnikov bassil ja Leonid Sevets viiulil.
1990. aasta suvel tegi Talvisovat kontsertreisi Soomes ja salvestas seal singli “Airotoi veneh / Syvysharmavus” (Aerudeta paat / Sügishallus). Kontsertid läksid suure menuga ning äratasid tähelepanu nii Soome kui Karjala meedias. Soomlastele oli karjala keeles laulev grupp perestroika ja glasnosti omamoodi saadikuks. Sama aasta sügisel tegi Yleisradio Petrozavodskis singliloole videoklipi. See oli periood, mil ansambliga tegid koostööd paljud karjala muusikud. Ansambel harjutas palju, katsetas uue materjaliga ning üritas leida oma muusikalist keelt.
1991 andis Talvisovat Soomes rea kontserte, esines WOMAD-i esinejatega ning ilmus lavale mitmel suurel rockifestivalil. Ansambel läks stuudiosse koos soome rockilegendiga Pobeda ning tegi nendega koos singli “Omien aigoin legendat / Aunuksen Anja”. (Oma aegade legendid / Aunuse Anja) Viimatimainitud laul oli Soome-Vene sõja ajal soomlaste seas väga populaarne ja seda mängiti tihti raadios.
Järgnevatel aastatel jätkas Talvisovat kontsertide andmist Soomes ja Venemaal. Sündis palju uusi laule, kuid neid ei salvestatud, kuna Petrozavodskis puudus tollal korraliku sisseseadega stuudio. Omamoodi saavutuseks ja tähelepanuosutuseks võis aga pidada seda, et Santtu Karhu tekst laulule “Mustas kois” trükiti ühes soome keele õpikus karjala keele näidisena.
Ebamäärane olukord lõppes sellega, et 1995 läks Talvisovat laiali. Ansambli muusikud osalesid mitmesugustes muudes projektides nagu Myllarit, Peter Coon, Fifteen Megatones jt.
1998 pani Santtu Karhu taas kokku ansambli Talvisovat ja käis esinemas ka Eestis. Samal aastal salvestas ta karjalakeelsete lastelaulude kasseti «Kurret» (Kured). Umbes samal ajal salvestas Santtu kitarrist Fjodor Astahhoviga unplugged-albumi “Pahoin brihoin pajatukset” (Pahade poiste laulud), mis ametlikult andi Petrozavodskis välja 2001. aastal. Plaadil on kümme laulu aastatest 1999-2001 ja nendele lisaks neli boonuslugu. Sama materjali põhjal tegi Karjala TV Santtu Karhust dokumentaalfilmi.