Tänavu
aprillikuu teisel päeval tähistas Livõd It (Liivlaste
Liit) oma 80. tegevusaastat. Sõpru ja õnnitlejaid
võõrustasid sel puhul Riias Läti Seltsi majas
Liivlaste Liidu esimees Aldis Ermanbriks, liivlaste kultuur-ajaloolise
kaitseala "Livõd Randa" (Liivi Rand) direktor
Edgars Silis, liivlastest Läti parlamendisaadik Ilmars Geige,
perekond Stalted, Dambergid jt.
Tervitussõnavõttudega esinesid pidupäeva puhul
külalistena teiste seas Eesti Vabariigi suursaadik Lätis
Toomas Lukk, Soome Vabariigi suursaadik Lätis Kirsti Eskelinen-Liukkonen,
Läti integratsiooniminister Nils Muiznieks. Fenno-Ugria Asutuse
õnnitlused viis kohale Eha Viluoja.
Tähtpäeva ilmestasid ansamblid "Livlist" (Riia)
ja "Kandla" (Ventspilsist).
Liivlased on väiksemaid praeguseni kestnud soome-ugri rahvaid.
Tänapäeval räägib liivi keelt emakeelena kümmekond
inimest.
Liivlaste Liit asutati liivlaste kultuurilise õitsenguaja
algul 1923. aastal, selle esimeseks esimeheks oli Korli Stalte.
Sama aasta tähistab ka liivi keele õpetamise algust
koolides. Liit on olnud liivlaste kultuuriliseks selgrooks ja
tugipunktiks, seades eesmärkideks liivi keele alalhoidmise,
liivlaste silmaringi laiendamise, liivlaste majandusliku ja ühiskondliku
elu parendamise.
Liivlaste Liidu olulisust hinnates ütles Liivisõprade
Ühingu esimees, Emakeele Seltsi juhatuse liige, TÜ läänemeresoome
keelte professor Tiit-Rein Viitso FU Infolehele: “Liivlaste
Liit on ainukene liivlaste organisatsioon, millel on juured.”
Professor Viitso kinkis Liivlaste Liidule sünnipäevaks
kaktuse, sest see on oma olemuselt liivlastele väga lähedane:
“Kaktus on väike, ei aja peremeest toast välja.
Kaktus on Lätimaal võõramaa taim ja liivlased
kaasajal ei ela enam liivlaste maal, s.o Liivi rannas. Kaktusel
on okkad, liivlased vajavad enese teostamiseks Lätimaal okkaid.
Nagu liivlased Liivi rannal, nii on ka kaktus võimeline
elama vähenõudlikult.”
Liivlaste
Liidu daatumeid:
1923, 2. aprill Liivlaste Liidu asutamine
1923 liivi keelt hakatakse õpetama fakultatiivainena
1923, 18. november Liivi lipu pühitsemine
1931, 23. detsember ilmus ajalehe Livli esimene number
1939, 6. august Irel (Mazirbes) avatakse liivi rahvamaja
1940 suletakse Liivlaste Liit, rahvamaja natsionaliseeritakse
1988, 26. november Liivlaste Liidu taastamine
1989, 8. august esimesed "Livõd Pivad" Irel,
pühendatud Liivi Rahvamaja 50. aastapäevale
