28. märtsil peeti Tartus viiendat korda maha tudengikonverents "Etnoloogia Hääled", korraldajateks Eesti Rahva Muuseum, Tartu Nefa Rühm ja ülikooli etnoloogia õppetool. Nagu juba kombeks saanud, oli ka seekord ettekandeid folkloristika ja naaberdistsipliinide vallast. Kuivõrd konverents oli ühtlasi osa Põhjamaade etnoloogia- ja folkloristikatudengite ja noorte uurijate ühenduse NEFA-Norden kevadisest kokkusaamisest (korraldajaks Tartu Nefa Rühm), siis oli nii esinejate kui kuulajate seltskond rahvusvaheline.

Eesti uuemat etnoloogiat esindasid päeva sisse juhatanud Reet Ruusmanni ettekanne “Õnnestus “saada” … – defitsiidist ja hankimisstrateegiatest Nõukogude Eestis” ja Kadi Tolgi “Defitsiidil põhinevad sotsiaalsed võrgustikud kaubandustöötajate töö- ja tarbimiskogemuse põhjal Võru näitel”, ehk uurimisprojektid argielu strateegiaist ja praktikast nõukogude ajal.

Tartu folklorist Reeli Reinaus rääkis tänapäeva imeravijate ja traditsiooniliste ravitsejate ning vanema rahvameditsiini kokkupuutepunktidest, sarnasustest ja erinevustest. Maili Vabriti käsitlus rahvaluule välitöödest üldisemalt ja praegu kasutusel olevatest välitöömeetoditest põhines välitöötegijate ankeetküsitlusel ja võimaldas mitmeid viljakaid teoreetilisi üldistusi.

Välismaiste esinejate blokki alustanud Lena-Maria Jansson rääkis võimalustest teha välitöid internetis, kui muud võimalused seda teha on piiratud.

Petroskoi ülikooli läänemeresoome filoloogia üliõpilastelt oli kolm ettekannet, neist esimene, Aleksandra Rodionova ettekanne kudumisalasest sõnavarast oli leksikoloogilise kallakuga, Olga Porojeva andis ülevaate Kinnermäe küla arhitektuurilisest taastamisest Karjalas, erandlikul kombel külaelanike endi initsiatiivil.

Aleksandra Bagajeva haarav ja elavat diskussiooni tekitanud ettekanne oli ristiusu kajastustest karjala rahvaluules ja käsitles peamiselt legende, sealhulgas legende kloostrite rajamisest ja palverännakutest.