15. novembril 2002 võttis Venemaa Riigiduuma vastu seaduse, mille kohaselt Venemaa Föderatsioonis kehtivate ametlike keelte ortograafia peab põhinema kirillitsal. Paremjõudude Liit (Союз правых сил) ja Jabloko praktiliselt keeldusid hääletamast, kuivõrd nende arvates on seadus suunatud Venemaa rahvaste vastu. Venemaa Regioonide fraktsiooni liikmeist kritiseeris eelnõud väga teravalt Fandas Saifullin Tatarstanist. Seaduse on nüüdseks kinnitanud ka Venemaa parlamendi ülemkoda – Föderatsiooninõukogu.

Täiendati seaduse “Venemaa Föderatsiooni rahvaste keeltest” paragrahvi 3 lõiget 6:
“Venemaa Föderatsioonis peavad Venemaa Föderatsiooni riigikeel ja Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluvate vabariikide riigikeeled olema üles ehitatud kirillitsa graafilisel alusel. Venemaa Föderatsiooni ja vabariikide riigikeelte muid graafilisi aluseid võib kehtestada föderaalseadustega.” Ühtlasi kohustatakse Venemaa Föderatsiooni subjekte viima oma normatiivsed õigusaktid kooskõlla selle seadusega.

Tatarstani Vabariigis võeti septembris 1999 vastu kohalik seadus tatari keele ladinatähelise ortograafia taastamisest. Täielik üleminek ladinatähelisele ortograafiale pidanuks teostuma septembriks 2011.
Ametlikke keeli (riigikeeli) vene keele kõrvale tohivad Vene Föderatsioonis kehtestada ainult vabariigid. Seega ei puuduta seadusemuutus rahvaid, kellel oma “vabariiki” Vene Föderatsioonis pole (sh saamid, handid, mansid, neenetsid). Ersa, mokša, mari, udmurdi ja komi keelt, millele on vabariiklike seadustega antud riigikeele staatus, kirjutatakse enamasti kirillitsapõhises ortograafias. Ladinapõhjalisi ortograafiaid kirillitsapõhjalise kõrvale on neile keeltele kujundatud peamiselt praktilistest vajadustest lähtuvalt, et internetis suhelda.

Ladina tähestikku tarvitaval karjala ega vepsa keelel Karjala Vabariigis ametlikku staatust pole. Zinaida Strogalštšikova teatel on lisatud Karjala Vabariigi põhiseadusse säte, mille kohaselt tohib teist riigikeelt vene keele kõrvale Karjalas kehtestada ainult rahvahääletusega.
Riigiduuma liige ja Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee esimees, komi Valeri Markov nentis: “Komi Vabariigis rakendatuna ei keela seadus üksikute kirillitsaväliste sümbolite tarvitamist, näiteks “i” ja “ö”, mis on komi keeles olemas.” Ning lisas: “Karjalas on teistsugune olukord, kuna karjala keel kasutab ladina tähestikku ega või seetõttu enam riigikeele staatust saada.”

Karjala Vabariigi rahvusasjade komitee aseesimehe Tatjana Klejerova sõnul see seadus karjala keelt ei puuduta, kirillitsale üleminekust polevat juttugi. Kui ka protseduuri keerukusest hoolimata võiks karjala keel kunagi riigikeeleks saada, jäävat kirillitsale ülemineku kõrval võimalus pöörduda Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu poole, et võetaks vastu föderaalne seadus, mis lubaks ladina tähestikku kasutada.

Rääkides valitsuse seisukohast, märkis Klejerova, et juba kolmteist aastat on karjala keel kasutanud ladina tähestikku ja see polnuks võimalik ilma võimude toetuseta, mida näitab ka selleks aastaks plaanitud Karjala Vabariigi rahvaste keelte seaduse vastuvõtmine.

Kuigi ka Karjala Rahva Kongressi täidesaatva nõukogu esimees Viktor Bogdanov ja Vepsa Kultuuriseltsi esimees Zinaida Strogalštšikova nõustusid novembris, et karjala, vepsa ega soome keelt Riigiduuma otsus praeguste seaduste järgi ei puuduta, saatsid Karjala soome-ugri organisatsioonide juhid 10. detsembril 2002 Venemaa presidendile Vladimir Putinile telegrammi, kus väljendasid muret seaduse vastuvõtmise üle Föderatsiooninõukogus. Telegrammis märgiti, et seadus viivat “alles sündiva karjala ja vepsa kirjakeele täielikule hävingule” ja paluti presidenti jätta seadus alla kirjutamata kui läbimõtlemata ja põhiseaduse vastane.