Hõimurahvaste programm on riiklik abiprogramm uurali põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks aastatel 1999-2004. Programm hõlmab Venemaa soome-ugri rahvaste ja samojeedide ning Lätis elavate liivlaste abistamist ning koostööd saamidega Norras, Rootsis, Soomes ning Venemaal.

Programmi prioriteetideks on kaasa aidata uurali põlisrahvaste keelte kasutussfääri laiendamisele, hõimurahvaste noorte identifitseerumisele oma kultuuri ja keele kandjatena, uurali põlisrahvaste kultuuride suurema avatuse saavutamisele ning kultuuri- ja muude kontaktide mitmekesistamisele, uurali põlisrahvaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule, hõimurahvaste kaasaegse elukorralduse arendamisele.

Hõimurahvaste programm haarab ajaliselt ÜRO poolt 1995. a välja kuulutatud Põlisrahvaste aastakümne teist poolt ning on Eesti panuseks Põlisrahvaste aastakümne programmi täitmisse. Hõimurahvaste programmi finantseeritakse riigieelarvest alates aastast 1999. Programmi täitmist korraldab ja kontrollib Haridusministeeriumi juurde moodustatud Hõimurahvaste Programmi Nõukogu, mis otsustab ka toetuste jagamise vastavalt programmi prioriteetidele.
Suurem osa programmi vahenditest kulub uurali põlisrahvustest üliõpilaste, magistrandide ja doktorandide koolitamiseks Eesti kõrgkoolides erinevatel erialadel (fennougristika, informaatika, õigusteadus, võõrkeeled, ajakirjandus, sotsioloogia, politoloogia jm). Käesoleval õppeaastal on Hõimurahvaste programmi stipendiaate Eestis 81, neist 66 Tartus ja 15 Tallinnas.
Abiprogrammi raames võivad toetusi taotleda Eesti Vabariigi juriidilised isikud. Eelistatavad on taotlused, milles osalevad uurali põlisrahvaste esindajad või organisatsioonid.

Projektitoetus on mõeldud uurali põlisrahvastega seotud teadus-, haridus-, kultuuri- ja teabeprojektidele ning seda võivad taotleda Eesti Vabariigis registreeritud juriidilised isikud. Eelistatud on taotlused, milles osalevad uurali põlisrahvaste esindajad.

Külalistoetust antakse kuni 60 päevaks uurali põlisrahvaste teadlaste, loovisikute, õpetajate, ajakirjanike, rahvuslike organisatsioonide aktivistide ja teiste oma keele ja kultuuri arendamisega tegelevate inimeste stažeerimiseks, uurimistööks ja enesetäiendamiseks Eesti õppe- ja teadusasutustes, arhiivides, raamatukogudes, muuseumides või mujal. Samuti antakse lühiajalisi külalistoetusi Eesti asjatundjate loengute ja kursuste pidamiseks uurali põlisrahvaste asualade kõrgkoolides, uurali põlisrahvaste asutustes ja organisatsioonides ning mitmesuguseks juhendamistegevuseks Programmis loetletud valdkondades. Külalistoetust saab taotleda vastuvõttev/lähetav Eesti juriidiline isik.
Lähetustoetusi võivad taotleda Eestis registreeritud juriidilised isikud uurali põlisrahvaste esindajatele, kes on kutsutud osalema Eestis toimuvatel teadus-, kultuuri-, haridus- või teabeüritustel. Lähetustoetuse taotlejaks on ürituse korraldaja. Lähetustoetusi tohib kasutada sõidukulude, majutuskulude ja osavõtumaksude katmiseks.

Külalislektori toetuse eesmärk on võimaldada Eesti ülikoolidel kuni 2 semestriks kutsuda uurali põlisrahvaste külalisõppejõude oma rahvuskeelt ja -kultuuri õpetama. Külalislektori toetuse taotlemise õigus on Eesti kõrgkoolidel, milles õpib hõimurahvaste üliõpilasi, ja TÜ Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskusel.
Eesti lektori toetust antakse kuni 2 semestriks eesti lektoritele tööks soome-ugri ja samojeedi asualade kõrgkoolides. Eesti lektorite toetused määratakse kooskõlastatult Eesti Keele Välisõppe Nõukoguga. Taotlejateks võivad olla kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud.

Taotluste esitamise tähtajad on 15. veebruar, 15. mai, 15. august, 15. november.
Külalis- ja eesti lektori toetusi määratakse kaks korda aastas: märtsis ja septembris (taotlused tuleb esitada 15. veebruariks ja 15. augustiks).

Hõimurahvaste Programmi Nõukogu sekretariaat:
Uurali keelte õppetool, Ülikooli 18, Tartu, tel/faks (7) 376-216, e-post: kadisarv@ut.ee. Hõimurahvaste programmi kodulehekülg: http://www.suri.ee/hp/