Kaika suvõülikuul' oppas võro kiilt

XII suvõülikuul' peeti 4.-6. põimukuu pääväl parhilladsõn Tartu maakunnan Mehikuurman, mia om kah aoluuline Võromaa. Ülikooli pääkõrraldaja oll' Agu Vissel, majandusõ ni organisiirmise poolõ päält avitiq tedä Triinu Ojar, Jan Rahman ja vahtsõ inemisenä võru asja ajama naanu Urmas Kalla, kiä om esiq Mehikuurmast peri. Latsikoolitust juht Nele Reimann.

Ettekandit peeti Mehikuurma lähembä ümbrüse elost-olost ja inemiisist, a kaeti võru asja pääle ka laembalt. Kynõldi nii võro keelest ja kultuurist ku ka tõisist soomõ-ugri kiilist ja kultuurõst. Uma praktiline oppus oll' kah: tuu vei läbi Pulga Jaan teemal “Kuis kirotada kallimbalõ kirja”. Võro keele tunn' oll' ette nätt ka latsilõ.

Katõl õdagul mängiti maaha kolm näütemängu: Kuldri kooliteatri Parhilla tekk' näütemängu eidest ja taadist, Talliina Võro Selts' mänge Kõivu Andsu näütemängu “Viiekõistõ rüänurmõn” ja Kalev Kudu lavast' Kauksi Ülle näütemängu “Ah tsusku külh, olõs õkva likõs saanuq”. Puul' päävä õdagu hõigati vällä ka tõsõ võrukiilside näütemängõ võistlusõ võitjaq: edimädse kotusõ sai Artur Heinlo näütemäng “Konstaabli Pitsu”, tõist-kolmandat kotust jäiq jagama Voldemar Raidaru “Tarvassaarõ rahvas” ja Ants Kõivu näütemäng “4 vai 5”, mia om õigustüldäq tuusama, mia “Viiekõistõ rüänurmõngi”. Näütemänguvõistlusõ kolmanda kotussõ sai Aili Kruusel ja ergutusauhind anti Aili Rüütli-Naruskilõ. Õdaguisil luulõõdakil loiq ummi luulõtuisi Bernhard Viiding, Veiko Märka, Contra, Wimberg jt. Sai kullõlda ka Talliina Võrokõisi Seldsi laulukoori “Liiso” laulmist. Huviliisile tetti katõ laivaga Peipsi pääl sõitu ni koolimaja iin müüdi värskit suidsulatikat.

Tulõvaastanõ XIII Kaika suvõülikuul' peedäs Pikäkannun Lasva vallan.

Mariko Faster

 

Siberi uudiseid

Kool metsas sai kolmeaastaseks

Niþnevartovski rajoon, Handi-Mansi autonoomne ringkond. (Jugra-Inform). Kolm aastat tagasi alustas era­põdrakasvatajast kirjanik Juri Vella oma ja naabrite lastele kooliõpetuse andmist kodus, mitte kaugel asuvas internaadis, nagu on aastakümneid tavaks olnud.

Ta on ehitanud oma neenetsimaja kõrvale väikese koolitoa. Õpetajad on värvanud Juri Vella ise, palka maksab neile assotsiatsioon Jugra päästmine ja Niþnevartovski rajooni hariduskomitee.

Tänavu ehitab Juri Vella uut koolihoonet. Saematerjali selleks teeb ta ise Sorose auhinnaraha eest ostetud saekaatril. Kirjanik loodab ehitusega 1. septembriks valmis saada. Siis alustavad uues hoones õppetööd üksteist koolilast, kes õppeaasta lõpul peavad andma eksamid kõigis õppeainetes Varjogani rahvusasula kooli erikomisjonile. Niþnevartovski rajooni hariduskomitee kaadriosakond otsib praegu õpetajaid, kes soovivad õpetada enamikku ainetest kogu keskkooliprogrammi ulatuses esialgu ainsas Niþnevartovski rajooni taigas sugukonnamaal asuvas väikekoolis.

 

Greenpeace protestis naftareostuse vastu Siberis

The Russian Environmental Digest 4.–10. IX 2000, Vol. 2, No. 36

8. septembril protesteerisid Greenpeace'i aktivistid Moskvas naftaekspordi tõttu tekkinud ulatusliku reostuse vastu Siberis. Greenpeace'i hinnangul lekib amortiseerunud ja iganenud torujuhtmetest igal aastal 15 miljonit tonni naftat, reostades Siberi ja Kaug-Põhja asustatud piirkondi. Meeleavaldajate sõnul vastutavad reostuse eest naftagigandid Vene Lukoil, Tyumen Oil ja Yukos ning Prantsuse TotalFinaElf.

Protestiaktsioon oli ette võetud selleks, et teavitada valitsust katastroofiolukorrast ning mõjutada nafta­kompaniisid oma torujuhtmeid parandama, sest ainult siis on võimalik päästa metsi, pinnast, põhjavett ja jõgesid.

Nii Venemaa valitsus kui ka naftakompaniid on Greenpeace'i protesti ignoreerinud


Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 5 (25)

© SURI