Eelmise Infolehe võrguväljaandes sai lubatud, et anname ülevaate ajakirjast “Art”, mida Komi opositsionäär Kalimov (vt ülal) nimetab “kodanlikuks” ja millele raha raiskamist ta tarbetuks peab. Ajakiri ilmub 1997. aastast vene ja komi keeles. Aastakäigus on neli u 200-leheküljelist numbrit Loomingust veidi suuremas formaadis. Peatoimetajaks on ka eesti luulet komi keelde tõlkinud Galina Butõreva, kes on jõudnud vahepeal ka Komi Vabariigi asepresident olla. Ajakirja nimi tähendab maakeeles “viisi, mõnu”. Ajakirja tasemel kujunduse garanteerib etnofuturistlik kunstnik Juri Lissovski, Kauksi Ülle sõber, kes veel paar aastat tagasi oli võimude poolt tunnustamata modernist ja töötu. Tõenäoselt on “Art” kõige parema trükikvaliteediga soome-ugri ajakiri.
Käesoleva aasta teise numbri avab venekeelne vestlusring soome-ugri liikumisest, millest lisaks kohalikele (duumasaadik ja soomeugri konsultatiivkomitee esimees Valeri Markov, Komi Vabariigi asepresident Aleksei Konjuhhov, endine MAFUNi president Niina Nesterova, Galina Butõreva jt) võtab osa ka soomlane Pekka Kauppala. Vestlusringis jõutakse järeldusele, et mõiste “soome-ugri maailm” pärineb Komi pealinnast Sõktõvkarist ning et välismaalastest on kõige tegusamalt Venemaa soomeugrilasi toetanud soomlased, samas kui eestlased pole eriti midagi andnud, küll aga tikuvad õpetama. Siiski avaldatakse vestlusringis ka teraseid mõtteid. Ja mine sa tea, ehk me tikume tõesti vahel targema venna poosi võtma.
Kohalike autorite ilukirjandusest on avaldatud Niina Kuratova komikeelset proosat ja Juri Jekiševi venekeelne kristlik näidend. Tõlked on kõik soomeugri päritolu: Omel Ladi (Vladimir Vladõkini, udmurdi etnograafi) luuletused on avaldatud vene keeles, Mehis Heinsaare, Kristiina Ehini, Lauri Sommeri ja Kalju Kruusa loomingut aga komi keeles, tõlkijaks Tartu tudeng Nikolai Kuznetsov.
Rubriigis “?????-????????
??????” on avaldatud Ülo Valgu artikkel “Eesti
rahvausundi seostest kristliku demonoloogiaga”, Elina Rahhimova
“Karjala-soome kosmogoonilised müüdid folklooris ja
kirjanduslikes transformatsioonides”, ning Jelena markova
(Karjala) artikkel “Sürjani Jeesus” soomeugri motiividest
Aunusest pärit vene kirjaniku Nikolai Kljujevi loomingus.
Kunstiosas on värviliste reprodega illustreeritud suhteliselt
asjalik Irina Kotõleva ülevaade Helsingi Gallen-Kallela
muuseumi soomeugri etnofuturismi näitusest “Ugriculture”.
Lisaks veel venekeelset komi kirjandusteadust.
Mina sellele ajakirjale kulutatud raha küll mahavisatuks ei pea.
Ja kuigi puhtalt komikeelne ajakiri oleks aateliselt ilusam,
meeldib mulle ka Arti kakskeelsus: nii saan ka mina aru, mis nad
kirjutavad. Mõni kohalik venelane või venestunud komi aga võib
äkki puhtast uudishimust (no mis nad seal oma keeles siis
kirjutavad?!) komi keelegi ära õppida. Ja komi keele prestiižile
mõjub heal paberil trükkimine kindlasti hästi.
Andres Heinapuu
Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 5 (25)
© SURI