Tarja Halonen sõidab saamiparlamendi
avamisele Sõnumid
Käivitus
programm "Lõunaeesti keel ja kultuur"
V Seto Kongress
raamatusse raiutud
Setu talumuuseum
rajab tsäimaja
Setu meestelaul
lindis
Tarja Halonen
sõidab saamiparlamendi avamisele
Arheoloogiline leid
osutab saamide Lõuna-Rootsi asualadele
Mordva autonoomia
aastapäev
Stepan Erzja Moskva
ja Mordva sõprust süvendamas
Mari kohalikud juhid
president Kislitsõni vastu
Mari
keelekonverents
Eesti Vabariigi
aastapäev Marimaal
Komimaal raha ei
liigu
Ungari elanikkond
kahaneb
Ungaril Tallinnas
uus saatkonnahoone
Sa'ndor Ka'nya'di
taas Eestis
Käivitus programm "Lõunaeesti keel ja kultuur"
31. jaanuaril toimus riikliku programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur" nõukogu esimene istung, millel valiti esimeheks Tartu Ülikooli vanemteadur keeleteadlane Karl Pajusalu. Nõukogusse kuuluvad veel Kalle Eller, Silvi Karro, Enn Kasak, Mall Kaevats, Madis Kõiv ja Jüri Valge. Programm hõlmab nii teadusuuringuid kui ka koolihariduse, ajakirjanduse ja tänapäeva kultuuriga seotud temaatikat. Programmi käivitamiseks otsustati välja kuulutada avalik konkurss allprogrammide täitmiseks 2000. aastal. Selleks on riigieelarves ette nähtud 1,5 miljonit krooni.
V Seto Kongress raamatusse raiutud
9. oktoobril 1999. aastal Värskas peetud V Seto Kongress on nüüd asjahuvilistele raamatuna kättesaadav. Kongressil räägitu on lindistatud ning kõik see jutt litereerituna paberil. Ära on trükitud saadikute nimed, päevakord ja kongressi käik, kõik ettekanded, repliigid, tervitused ja sõnavõtud ning kongressi ametlikud dokumendid, viimased ka vene ja inglise keeles. Raamat on jagatud osalejatele, soovijad võivad seda küsida veel setu valdadelt või Õie Sarvelt (oie@sarv.ee).
Setu talumuuseum rajab tsäimaja
Värska vallavalitsus taotleb Pharelt Setu talumuuseumi tsäimaja, savitöökoja ja sepikoja detailplaneeringuks ja projektiks esmalt 350.000 krooni, edasisteks investeeringuteks aga 600.000 krooni. Tulevase tsäimaja alumisele korrusele planeeritud vanamoeline rahvusrestoran, teisele korrusele aga konverentsisaal, muuseumi raamatukogu ja ametiruumid. Kas tsäimaja ehitatakse ajaloolisse Tegova kõrtsi või päris uuena, selgub ekspertide hinnangust, kirjutas Põlva ajaleht Koit 6. märtsil.
11. märtsil 2000 kogunesid naised ja mehed Meremäe vallamajja setu meestelaulu kasseti esitlusele. Kasseti kokkupanijaks on Paul Hagu, helimeheks Jaan Tamm Eesti Kirjandusmuuseumist. Kassetil on 24 jõulist laulu, kolmes-neljas laulus toetavad naisedki mehi nii eestütlejatena kui ka killõna. Kahjuks ei jõudnud kõik laulumehed ise kasseti ilmumist ära oodata, aga jätsid meile oma hääle. Läbi nende häälte võib igaüks aimata, milline sisemine vägi pidi olema setu meestes. Mehi on vähe lindistatud, sest neid koos laulma panna on peaaegu võimatu, mehed laulavad siis kui nemad tahavad, aga mitte siis kui lindistaja on olemas. Head tutvumist seto meestega ja tehke järele!
Õie Sarv
Tarja Halonen sõidab saamiparlamendi
avamisele
Soome president Tarja Halonen teeb oma esimese kodumaise väljasõidu Ohcejohkasse (sm k Utsjoki), kus ta osaleb 1. aprillil Soome Sa'mediggi (Saamiparlamendi) avaistungil. Uue Saamiparlamendi volitused kestavad 2003. aastani. Esimene Sa'mediggi koosseis kogunes 1996, siis osales avaistungil president Martti Ahtisaari.
Arheoloogiline leid osutab saamide Lõuna-Rootsi asualadele
Arheoloogilistel väljakaevamistel Sigtunas leiti põdrasarvest toosi kaas. Luukaas on mõlemalt poolt kaunistatud kirjadega, mis sarnanevad iidse saami ornamentikaga. Väljakaevamised viidi läbi piirkonnas, kust on varemgi leitud 12. sajandist pärit materjali, mil selles regioonis elasid saamid. Muster meenutab kaasaegseid saami kujundeid. Sarnaseid esemeid on leitud Põhja-Norras Birka ja Trondheimi väljakaevamistel. Nüüd jääb üle ära oodata eksperthinnang. Saami kultuuri eksperdi Inger Zachrissoniga on juba ühendust võetud, nii et muretsemiseks pole põhjust. Arheoloogid on väljakaevamistel leidnud hulga põdrasarvest kamme. Et neil kaunistusi ei ole, on raske öelda millise etnilise grupi poolt need valmistatud on. Teatakse, et kammide valmistamine selles piirkonnas oli levinud. Sarnaseid kamme on leitud mitmetes lähedalasuvates linnades.
10. jaanuaril tähistati Saranskis pidulikult Mordva autonoomia 70. aastapäeva. Pidustustel osalesid Venemaa Föderatsiooni asepeaminister Vladimir Štšerbak, külalised teistest soome-ugri regioonidest ja Eesti suursaadik Moskvas Tiit Matsulevitš. Tervitustelegrammi saatsid Venemaa presidendi kohusetäitja Vladimir Putin ja föderatsiooninõukogu esimees Jegor Strojev.
Stepan Erzja Moskva ja Mordva sõprust süvendamas
8.-18. veebruarini oli Moskvas Uues Maneežis võimalik tutvuda Mordva kunsti klassikaga. Näitusel "Mordva kujutav kunst" oli eksponeeritud 23 maailmakuulsa Stepan Erzja (1876-1959) skulptuuri ja 50 Fedot Sõtškovi maali. Väljapanekut rikastasid veelgi ersa ja mokša rahvakunstiteosed nii tekstiilis kui puidus.
Avamisest võtsid osa Moskva linnapea Juri Lužkov, Mordva Vabariigi juht Nikolai Merkuškin, Venemaa kultuuriministri asetäitja Natalija Dementjeva ja Venemaa kompartei juht Gennadi Zjuganov. Lužkov ütles oma avakõnes, et näitus aitab kaasa Moskva ja Mordva sõbralike suhete arengule. Venemaa Kunstnike Liidu peasekretär Nikolai Solomin teatas plaanist avada Moskvas Stepan Erzja majamuuseum. Plaani on lubanud toetada nii Moskva kui Mordva võimud.
Mari kohalikud juhid president Kislitsõni vastu
Ajalehe Izvestija (22.III) teate kohaselt on neli Marimaa kohaliku omavalitsuse juhti saatnud Kremlisse kirja palvega tühistada president Vjatšeslav Kislitsõni volitused ja allutada Mari Vabariik otse Moskvale. Linnapead Veniamin Kozlov (Joškar-Ola) ja Nikolai Svistunov (Volžsk) ning rajoonijuhid Sergei Panfilov (Volžski raj) ja Mihhail Žerebtsov (Zvenigovo raj) kaebavad, et vabariik võib Kislitsõni võimu all täielikult laostuda. Kirjas öeldakse, et riiklikus sektoris töötab iga teine ettevõte kahjumiga, põllumajandustoodang langeb ja loomakarjad vähenevad. Ainsad edukad ettevõtted kuuluvat Kislitsõnile ja tema sugulastele. Joškar-Olas, Volžski linnas ja rajoonis ning Zvenigovo rajoonis elab kokku kaks kolmandikku Marimaa elanikkonnast. 29. märtsil teatas Izvestija, et 10 muud eri tasandi kohaliku võimu esindajat on kirjutanud avalduse Kislitsõni toetuseks. Nezavissimaja Gazeta järgi on Mari Vabariik nii toodangu kui tarbimise poolest elaniku kohta 84. kohal föderatsiooni 89 subjekti hulgas.
Lisaks loe M. Vinokurovi artiklit 3. aprillist (vene keeles, sisaldab nelja mehe kirja teksti): http://www.regions.ru/news/202879.html
Joškar-Olas toimus 25. jaanuaril Marimaa Vabariigi valitsuse korraldatud teaduslik-praktiline konverents “Mari keele kui riigikeele käibimise küsimused”. Konverentsil kiideti heaks aastateks 2000–2005 mõeldud Marimaa keeleseaduse elluviimise programmi eelnõu, mis pärast paranduste ja täienduste lisamist läheb valitsusse kinnitamiseks.
Eesti Vabariigi aastapäev Marimaal
Marimaal on Eesti iseseisvuspäeva tähistatud juba oma kuus-seitse aastat. 24. veebruaril toimus Joškar-Olas Sõpruse majas Mari-Eesti sõprusühingu aastakoosolek ja pidulik õhtu, mille avas ühingu esimees Vassili Janalov. Vaadati videofilmi 1999. aasta laulupeost. Prof Ivan Ivanov jutustas oma õpetajast Paul Aristest ja kokkupuudetest Lennart Meriga 60ndatel aastatel. Eesti-mari kirjandussuhetest kõneles ajalehe Kudo+Kodu peatoimetaja Laid Šemjer. Sõbralikult tõsteti toost Lennart Merd tsiteerides: “Kodu kauniks!”
Raadio Svoboda korrespondenditunnis räägiti 11. märtsil sellest, et Komimaal on möödunud aasta jooksul suletud 26 Sberbanki (Hoiupanga) kontorit ja käesoleva aasta kolme kuuga juba 40. Suletakse põhiliselt maarajoonide kontoreid, kus elavatel komidel pole pangaarveid, sest pole raha. Maal on praktiliselt lakanud töötamast ka tarbijate kooperatiivide süsteem.
Ungari elanikkond kahaneb
23. veebruaril teatas Ungari statistikaamet, et riigi rahvaarv on kahe viimase aastakümnega kahanenud 661.000 võrra. Mullune langus oli suurim 1980. aastast peale – 48.000. 1999. aastal sündis Ungaris rekordiliselt vähe lapsi – vaid 95.000. 1980. aastal oli riigi rahvaarv 10.705.000, 1999. aastal aga 10.044.000.
Ungaril Tallinnas uus saatkonnahoone
1. märtsil avas Ungari välisministeeriumi kantsler Nemeth Zsolt Tallinnas Narva maanteel Lauluväljaku kõrval Ungari uue saatkonnahoone. Eesti on ainus Balti riik, kus Ungaril on oma saatkond. Bela Javorszky sõnul valiti Tallinn saatkonna asukohaks tänu keelesugulusele ning tänu sellele, et Ungari ja Eesti on mõlemad Euroopa Liidu laienemise esimeses ringis. Rohkem kui 70-aastase vaheaja järel asus Ungari Vabariigi saatkond Tallinnas tööle mullu 30. septembril, mil suursaadik Bela Javorszky andis üle oma volikirjad. Eestis asus Ungari saatkond aastail 1923-1928, seejärel, kuni 1940. aastani ja aastail 1991-1999 olid Ungari saadikud akrediteeritud Eestisse Helsingist.
2. märtsil toimus Ungari Instituudis kohtumine luuletaja Sa'ndor K'any'adiga (s 1929) Erdély’st (Transilvaaniast), kes on vähemuskirjanikuna agaralt osalenud ka soome-ugri rahvaste kirjanike ettevõtmistes. Ta rääkis ungarlaste elust praeguses Transilvaanias ja sealse kirjanduselu hetkeseisust ning esitas oma uuemat loomingut. Muuhulgas rääkis luuletaja, et talle tegevat enim rõõmu tema teoste tõlked nn väikestesse keeltesse, sest nt tema luule norrandusi loeb suurem protsent norralasi, võrreldes ameeriklastega, kui ta raamat ilmuks USAs. Ütles enda unistuseks olevat, et “see kaunis noor daam”, keda ta mitmel soome-ugri kirjanike sündmusel kohanud, ta luulet võru keelde tõlgiks. Kauksi Ülle kahjuks kohtumisele tulla ei saanud, kuid kui ta hiljem sellest kuulis, lubas asja ette võtta. Eesti keeles on Ka'nya'dilt ilmunud 1994. a luulevalimik „On maid maailmas” (Kupar, tõlkija Arvo Valton) ning mõned luuletused Tiiu Kokla tõlkes ajakirjas Vikerkaar (1989/4).
