Karjala keel on popp

 

Ajalehes Oma Mua (nr 50, 9. XII 1999) kirjutab artiklis "Ijästä riippumatta" karjala keele õpetaja Marija Remsujeva oma õpilastest.

Petroskoi rahvuskeskuses toimub kaks korda nädalas karjala keele kursus, millest võivad osa võtta kõik huvilised. Eraldi tunnid toimuvad livvi ja viena karjalastele. Viena karjala rühma õpetaja Marija Remsujeva küsis oma õpilastelt, mis neid eri ametite inimesi karjala keelt õppima on toonud.

Dmitri Maksimenko õpib XI klassis. Ta oskab hästi inglise keelt ja soovib astuda sellisesse ülikooli, kus saaks samal ajal õppida nii võõrkeeli kui ka karjala keelt. Anna Trifonova õpib X klassis. Keele õppimisel aitab teda ema. Arina Žuravljova on õppur, keda karjala keel huvitab. Galina Käbeleva on pensionär, kes on ise juurtelt karjalane: ema oli pärit Rukajärvelt, isa Aunusest. Peres räägiti karjala keelt väga vähe ja nüüd otsustas Galina Käbeleva seda rääkima õppida. Lidija Denisova ja Natalja Oluškina on arstid. Vačeslav Košelev on Kantele seltsi juhataja, kes peab karjala keelt juba sellepärast oskama, et nad laulavad karjalakeelseid laule. Irina Korobova töötab juuksurina, tema ema on Prokkolast pärit ja räägib karjala keelt. Irinaga koos käib kursusel ka tema tütar Julja, kes õpib 52. koolis viena klassis. Nikolai Fomin on meremees. Tema räägib, et üks vanaisa oli vepslane Ščeleikast, teine vanaisa karjalane Pyhäjärvelt. Talle karjala keel lihtsalt meeldib ja seetõttu on ta kohal igas tunnis.

Kuigi paljud õpilased on juurtelt karjalased, alustatakse õpetust nullist.

KR

 


Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 2 (22)

SURI