Musta laega ungari vastlapidu ehk farsang
Katrin Kiik
20. veebruaril peeti Kirjanike maja musta laega saalis maha korralik ungari vastlakarneval ehk farsang.
Soovitust tulla kas karnevali- või siis ungaripärases riietuses oli kuulda võtnud küll vaid pool publikut, aga ega see ülejäänutegi pärastist tantsuhoogu kahandanud.
Kirjanike majja sisenedes lõi ninna üsna tuntav sibulalõhn, ning järgmiseks märkas piduline üle trepikäsipuude rippuvaid küüslauguvanikuid (need polnud küll lõhnaelamuses süüdi – too lähtus fuajees pakutud ungaripärastest toore lilla sibularattaga võileivust).
Saali ukse ees võeti saabujaid vastu sõrmkübaratäie palinka ja mainitud teravate või mahedamate paprikaleibadega. Kuulu järgi olid nii need kui hiljem pakutud magusad küpsetised siin elavate ungari perenaiste rahvuslike retseptide järgi tehtud. Maitsesid nad tõesti head ning nende pakkumisega ei koonerdatud (see käis peo hinna sisse).
Musta laega saal oli kaunistatud ungari rahvusvärvides vanikute ja õhupallidega, nähes sedalaadi peopaigana isegi pisut harjumatu välja.
Karnevalimeeleolu lõi alul trio Pegasus, mängides ungari rahvamuusika töötlusi.
Eesruumis võis huviline leida napi raamatu- ja küllusliku veinileti. Toimus ka kümnekroonine õnneloos, kus kaotajaid polnud ja kõigil vedas (pealegi võis ju vastavalt erinevale maitsele saadud õnni omavahel vahetada – nipsasjasõber näiteks võidetud mustlasmuusika laserplaadi melomaanile sattunud vaasikese vastu vahetada ja vastupidi).
Muusika vahepeal lõbustas Valdo Jahilo publikut eesti keeli räägitud ungari naljadega, millest mõni oli üpris naljakas.
Õige hoo sai farsang sisse muidugi pärast ungari folkansambli Timbura ning Siófoki rahvatantsijate esinemist, kui kogu rahvas kampa võeti ja üha kiirenevas tempos hingetuks kepsutati. Eriti paistis see istuvat paarile-kolmele koolieelikust plikale ja ühele ringi keskel koos pillimeestega soleerivale aastasele alla-meetri neidisele rohepunases kandadeni kleidikeses.
Asjalikum osa publikust võttis osa ka paari tantsu vahel toimunud viktoriinist, kuid füüsiline rabelemine paistis peoliste seas siiski märksa populaarsem olevat kui mäluproov.