Finnugor Vila'g

Reguly Seltsi (Ungari) väljaandena ilmuva kvartaliajakirja möödunud aasta viimane number on kopsakas nii sisult kui ka mahult (48 lk) ning täis huvitavat lugemismaterjali. Ilukirjanduse vallast leiab ajakirjast soome luulet ja Zachris Topeliuse muinasloo “Lapi(maa) sampo” tõlke ungari keelde. Finnugor Vila'g kajastab ka möödunud aasta septembris Budapesti ülikoolis toimunud Sa'muel Gyarmathi ladinakeelse teose “Affinitas linguae Hungaricae cum linguis Fennicae originis grammatice demonstrata” (“Grammatiline tõestus ungari keele ja soome päritolu keelte suguluse kohta”) ilmumise kahesajandale aastapäevale pühendatud konverentsi. See soome-ugri keelte sõnavara ja grammatikat võrdlev fennougristika alusteos on nüüd ladina keelest ka ungari keelde tõlgitud. (Loe lähemalt ülevaadet keeleteadlase Ga'bor Zaiczi "Affinitase"-teemalisest artiklist allpool.) A'gnes Kerezsi kirjutab udmurtide maailmapildist ning Andrea Bogla'rka Bogna'r algupärastest onomatopoeetilistest linnunimedest soome-ugri keeltes. Jouni Kortesharju esitab mõnekümne soome ja ungari ühist päritolu sõna võrdluse koos kommentaaridega häälikumuutuste kohta. Andrea Horva'th annab ülevaate põhja-mansi karukultusest ja Li'via Ladik mari rahvalauludest. Surguti hantide šamanismist kirjutab Anna Szilva. Tutvustatakse ka raamatuid, näiteks möödunud aastal ilmunud neljandat osa soome luulevalimikust ning ungari fennofiili, Pécsi Ungari-Soome seltsi liikme La'szló Sütö' autobiograafiat. Nóra Falk kirjutab uurali keelte õpetamisest Helsingis ja Anikó Csi'k-Zarotiades fennougristikast Pariisis.



Sa'muel Gyarmathi "Affinitas" 200-aastane
Finnugor Vila'g, 1999, nr 4

Ungari keeles on kaks ladina päritolu võõrsõna, mis on tihedalt seotud soome-ugri keeleteaduse ajalooga: sõnadega demonstra'ció (näitamine, esitamine) ja affinita's (sarnasus, vastavus, sugulus) tähistatakse nimelt soome-ugri võrdleva keeleteaduse kaht 18. saj lõpul ilmunud tugisammast. Neist teise, ungari arstiteadlase Sa'muel Gyarmathi ladinakeelse uurimuse "Affinitas linguae Hungaricae cum linguis Fennicae originis grammaticae demonstrata" ("Grammatiline tõestus ungari keele ja soome päritolu keelte suguluse kohta") ilmumisest 1799. a Göttingenis möödus mullu 200 aastat.

Esimeseks soome-ugri keelte sugulust näitavaks teoseks oli 1770. aastatel nii ladina, saksa kui ka ungari keeles välja antud, täheteadlase Ja'nos Sajnovicsi võrdlev uurimus ungari keele sarnasusest ta kaugeima sugulase lapi keelega. Sa'muel Gyarmathi uurimus viitab ka ungari keele lähisugulastele – hantidele ja mansidele, kes etnilises mõttes erinevad ungarlastest pea sama palju kui laplased. Gyarmathi kasutab võrdlusalusena morfoloogiat (lõpud, liited, tunnused) ja leksikat, mille alusel on ühisjooni usaldusväärsem leida kui foneetika ja lauseõpetuse alusel.

Kui Sajnovicsi "Demonstratio. Idioma Ungarorum et Lapponum idem esse" ("Tõestus, et ungari ja lapi keel on samalaadsed") koostamisel oli määravaks teguriks täheteadlase Miksa Helli raugematu keelehuvi, siis Gyarmathi toetus oma uurimuses Göttingeni keeleteadlasele A. L. Schlözerile, kes oli hakanud huvi tundma ungari keele päritolu vastu. Schlözer töötas ise materjali hoolikalt läbi ning andis Gyarmathile kasulikku nõu.

Võrdleval meetodil koostatud "Affinitas" võrdleb ungari keelt ka soome ja eesti keelega ning püüab leida ühisjooni kõigi soome-ugri keelte vahel. Analüüsides türgi päritolu sõnavara ungari keeles, jõudis Gyarmathi järeldusele, et see on ungari keelde hiljem laenatud. Uurimuses toodud arvukatest etümoloogiatest ei pea suur osa küll paika, kuid esimesed tähtsamad soome-ugri keelte ühissõnad avastas just Gyarmathi. Gyarmathi viitab ka germaani mõjudele ungari keeles.

Ungari keele suguluse avastamise au soome-ugri keeltega kuulub Sajnovicsile, Gyarmathi töö oli aga tunduvalt ulatuslikum, põhjalikum ja teaduslikum. Ta aitas kaasa ungari ja soome-ugri keelte suguluse ümberlükkamatule tõestusele József Budenzi poolt mõned aastakümned hiljem ja mõjutas Miklós Révai jpt uurimusi. Soome teadlased E. N. Setälä, Y. Wichmann ning M. Korhonen on pidanud "Affinitast" fennougristika üheks põhiteoseks. Tuleb siiski möönda, et võrreldes Sajnovicsi uurimusega vajus "Affinitas" teenimatult unustusehõlma ning seda ei tuntud piisavalt isegi erialateadlaste hulgas.

1999. aasta septembris ilmus "Affinitas" Bibliotheca Regulyana sarjas esmakordselt ungari keelde tõlgituna. 450-leheküljelise, kommentaaride, registri ja bibliograafiaga väljaande on tõlkinud ja toimetanud Zsuzsa Vlada'r ja Enikö' Szi'j. Kui "Affinitas" 200 aastat tagasi ilmus, peeti üksikut ja sugulaskeelteta ungari keelt väljasuremisele määratuks, kuid tema maine päästsid keelest ja ajaloost huvituvad ungari teadlased ja arstid. Praegusel ajal risustavad ungari keelt anglitsismid, moesõnad ja kõnekeel. Kauni keele väärtustamise ja inimeste sellesuunalise kasvatuse seisukohalt on Gyarmathi uurimuse ilmumine aktuaalne ja tänuväärne ka tänapäeva Ungaris.

Ga'bor Zaicz
refereerinud Kadi Raudalainen



Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 1 (21). © SURI, 2000