Eile sängitati mulda neljapäeval surnud maailmas kuulsaima soome-ugri etnomuusikaansambli Toorama juht Vladimir Romaškin, omakeelse nimega Jowlan Olo. Romaškin ei olnud mitte ainult rahvamuusik, vaid Venemaal Mordvas elavate ersade ja mokšade viimase aja rahvusliku ärkamise kesksemaid kujusid. Karismaatilise isiksuse ning väsimatu organisaatorina suutis ta süstida rahvuslikku eneseteadvust ka ersade, mokšade ja teiste mordva rahvaste noortesse.

- - - - -

Mõningal määral setude laulutraditsioonile sarnanev Toorama on Eestis esinemas käinud mitu korda, kuna nad on siin oodatud ja tuntud. Neil on Eestis ilmunud ka plaat “Taga erjaza Škai!” ehk “Taas elagu Jumal!”. Tartus tegutseb lausa organisatsioon nimega Toorama Austajate Ring.

Oma võimsate mitmehäälsete laulude ja veel võimsamate esinemiste poolest tuntud Toorama on hinnatud ja tuntud ka Venemaal ning Põhjamaades. Soomes andis Finlandia Records mõned aastad tagasi välja ka Toorama plaadi. Nõnda võib kindlalt öelda, et Toorama on tuntuim soomeugri rahvamuusikaansambel üldse.

Romaškin ei tegutsenud aga ainult Tooramas. Ta oli oma missiooniks võtnud mordvalaste ehk ersade, mokšade ja paari pisema mordva rahvakillu rahvusliku eneseteadvuse tõstmise ning tegutses mitmel rindel. Näiteks on Romaškin tegutsenud edukalt mordva pop- ja džässmuusika juurutamisel. Samuti oli soome-ugri rahvaste omavaheliste sidemete loomise eest ekspresident Merilt Maarjamaa Risti ordeni saanud Romaškin oluline kuju ka ersa maausu taaselustamisel, seletas RVEle Toorama Austajate Ringi esimees ning etnofututegelane Ott Heinapuu. “Romaškin tegutses väga mitmel alal, aga tema peamine tegevus oli suunatud ikkagi rahvusliku eneseteadvuse kasvule: et tekiksid kindlad identiteedid, mis mordvalasi venelastest eristaksid,” ütles Heinapuu.

Taoline mitmekülgne tegevus oli aga keeruline, sest ersade-mokšade rahvuslikku liikumist varjutavad nagu ikka sellistel puhkudel sisetülid, ütles Heinapuu. “Romaškini surm on tõepoolest suur kaotus, sest Romaškin käis läbi kõikide Mordvas tegutsevate rahvusliku liikumise kildkondade ja ringkondadega,” rääkis Heinapuu.

Mordvalased on suuruselt neljas soome-ugri rahvas maailmas, kelle arvukus ulatus 1989. aastal Nõukogude Liidus läbi viidud rahvaloenduse andmeil 1,15 miljonini. Suurimateks rahvarühmadeks on ersad ja mokšad, väiksemad rühmad on karataid, šokšad ja terjuhanid. Oma kirillitsal põhinev kirjakeel on nii ersadel kui mokšadel. Üldiselt peavad ersad ja mokšad endeid eraldi rahvasteks, kuid saavad üksteise keelest siiski aru.

Vaatamata arvukusele praktiliselt ei ole keset Venemaad elunevatel mordvalastel omakeelset haridust, ajakirjandust, ametlikku asjaajamist ega isegi omakeelseid nimesid. 1990ndatel aastatel toimunud mõningase rahvusliku ärkamise taustal on pisut jõupingutusi neil rinnetel siiski juba teha jõutud.

Seda kurvem on ersade-mokšade ühe jõulisema ärataja lahkumine elavate hulgast. Mis saab ilma Romaškinita kasvõi Tooramast? Ott Heinapuu Toorama Austajate Ringist on pikemas perspektiivis siiski optimistlik. “Ma ei oska öelda, kas Toorama nüüd edasi tegutseb, aga tähtis on ennekõike see, et Romaškinil läks korda iidse laulutraditsiooni viimine linnadesse ning noorte sekka,” ütles Heinapuu.

 Vladimir Romaškin lõpetas Mordvas Saranski linnas 1975. aastal muusikakooli ning 1980. aastal Kaasani konservatooriumi, asudes tööle folkloristina Mordva keele, kirjanduse ja ajaloo instituudis. 6. septembril oleks Romaškin saanud 51-aastaseks.

Jovlan' Olo pealehele

2001. aasta märtsis Stepan Erzja näituse avamisel Moskvas üllatas Olo poliitikuid sellega, et käskis Moskva linnapeal Juri Lužkovil süüdata mordva rituaalse küünla štatoli

Eesti suursaadik Tiit Matsulevitš Maarjamaa Risti üle andmas, 2001

Möödunud suvel vallutas Romaškin Tooramaga Moskva

_________

Toorama Viljandis