Mari
sangar Eestis
26.
aprillil tähistatakse Eestis ja Marimaal mari sangari päeva, mis
on maride jaoks üks tähtsamaid rahvuspühasid. Sel päeval 1556.
aastal langes venelastega võideldes mari rahvuskangelane Boltuš.
Mari
sangari päeva raames toimub 26. aprillil kell 20.00 Tallinnas
KUKU klubis (Vabaduse väljak 8) „Mari õhtu” – Mari kas,
kus süüdatakse maride vabaduse eest kannatanute ja langenute mälestuseks
küünal. Pakutakse mari rahvustoite, esineb mari folklooriansambel
"Aršaš". Ansambli repertuaaris on mari vanemad rahvalaulud
ja tantsud, mida saadavad maride traditsiooniline trumm ja lõõtspill.
„Aršaš” tähistas hiljuti oma tegevuse 15. aastapäeva.
Eestisse
saabub lisaks ansamblile ka maride loodususu palvevanem – kart,
kes süütab päevakohastel tseremooniatel mälestusküünla. Marid
on pea ainuke rahvas Euroopas, kes on tänapäevani säilitanud vana
loodususu traditsioonid.
27.
aprillil kell 18.00 toimub Tartu Kirjanduse Maja (Vanemuise 19)
saalis mari sangari päevale pühendatud õhtu, kus esitletakse Julia
Kuprina poolt mäemari keelde tõlgitud lasteraamatut „Naksitrallid”.
Samas tähistatakse ka Tartu Marilaste Liidu esimese tegevusaasta
täitumist ning esineb folklooriansambel „Aršaš”.
28.
aprillil tähistatakse mari sangari päeva Obinitsas.
29.
aprillil kell 15.00 esitletakse Narva Eesti Majas (Vabaduse 20)
Juri Gordejevi,Tartu Ülikoolis geograafiat õppinud ja magistrikraadi
omandanud marilase, koostatud maailma esimest marikeelset Mari
Vabariigi kaarti. Esineb folklooriansambel „Aršaš”.
Mari
sangari päeva korraldajad on Marilaste Kogukond Eestis, Tartu
Marilaste Liit ja Fenno-Ugria Asutus.
Mari
sangari päeva korraldamist toetasid Hõimurahvaste Programm ja
Tartu Linnavalitsus.
Täiendav
info:
Vassili Nikolajev 55 655976
Jaak Prozes 6445 119, 50 12319
***
Lisainfo mari sangari päevast
26.
aprill on üks maride tähtsamaid rahvuspühasid. Pärimuse põhjal
langes just sel päeval maride vabaduse eest võideldes rahvuskangelane
Boltuš (Poltõš). 1438. aastast kuulus Marimaa Kaasani khaaniriigi
koosseisu. Alates Kaasani vallutamisest 1552. aastal luges Venemaa
Marimaa endaga liidetuks. Kuna venelased hävitasid sõjaretkede
käigus ligi poole mari rahvast, siis vastasid marid sellele nn
tšeremissi (varasem nimetus maride kohta) sõdadega, mis vältasid
üle kolmekümne aasta (1552-1584) ning mille kohta on hulk pärimuslikku
materjali. Vastupanuliikumise tuntuima juhina mäletatakse vürst
(lužavui) Boltušši, kes olevat võidelnud iseseisva Mari riigi
eest ning langenud 26. aprillil 1556. aastal Malmõži linna lähedal.
Vürst Boltuš olevat maetud mäele, mis kannab siiani tema nime.
1917. aastal Ufaas toimunud I Mari Rahvuskongress võttis vastu
otsuse tähistada 26. aprilli mari sangari päevana. Sel päeval
meenutatakse marisid, kes on kannatanud või langenud maride vabaduse
eest. Mari rahvusliikumise liidrid kutsusid 90-ndate aastate alguses
toimunud mari rahvusliku taasärkamise perioodil marilasi seda
päeva taas tähistama. Eestis tähistatakse mari sangari päeva alates
1993. aastast.
Ansambel
"Aršaš" 2005. aasta Hõimupäevade aegu Tallinnas. Foto:
Eha Viluoja