|
Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse pressiteade 22.04. 2003 |
||
|
Pressiteated 2002
|
26. aprillil tähistavad marid taleške ketšet, mari sangari päeva. Alates 1994. aastast tähistatakse Mari Kogukonna Eestis eestvedamisel ja Fenno-Ugria Asutuse korraldusel seda päeva ka Eestis. Mari rahvuslikule tähtpäevale pühendatud üritused algavad sel aastal korraga nii Tallinnas kui ka Tartus juba neljapäeval, 24. aprillil, mil Eestisse jõuavad külalised Mari- ja Tšuvašimaalt. TARTUS 24. aprillil tutvuvad külalised, kelle hulgas
nii ajakirjanikke kui Tšuvaši Kirjanike Liidu esimees Valeri
Vorobjov (Turgai), Raimu Hansoni eestvedamisel Postimehe Tartu majaga.
Samuti leiab aset kohtumine Tartu kirjanikega. TALLINNAS Neljapäeval, 24. aprillil kell 15 esineb Tallinna Matkamaja (Raekoja plats 18) kaminasaalis Mari Ušemi (Mari Liidu) äsjane esimees Valeri Motšajev loenguga olukorrast Marimaal. Reedel, 25. aprillil kell 17 osalevad külalised
Tallinna Matkamaja kaminasaalis Eesti Tšuvaši Kultuuriseltsi
klubiõhtul. Mari sangari päeva tähistamine tipneb laupäeval, 26. aprillil kell 20 Kloostri Aidas mari tantsuõhtuga, kus astuvad üles rahvalaulikud Tšuvaši Vabariigi Mari Kultuurikeskusest ning Eesti Tšuvaši Kultuuriseltsi ansambel Palan (Lodjapuu).
26. aprill on üks maride tähtsamaid rahvuspühasid. Pärimuse põhjal langes just sel päeval maride vabaduse eest võideldes rahvuskangelane Boltuš. 1438. aastast kuulus Marimaa Kaasani khaaniriigi koosseisu. 1552. aastast Kaasani vallutamisega luges Venemaa Marimaa endaga liidetuks. Kuna venelased hävitasid retkede ajal ligi poole mari rahvast, siis vastasid marid sellele nn tšeremissi (varasem nimetus maride kohta) sõdadega, mis vältasid üle kolmekümne aasta (1552-1584) ning mille kohta on hulk pärimuslikku materjali. Tuntuima vastupanuliikumise eesotsas seisnud juhina mäletatakse vürst (lužavui) Boltušši, kes olevat võidelnud iseseisva Mari riigi eest ning langenud 26. aprillil 1556. aastal Malmõži linna lähedal. Vürst Boltuš olevat maetud mäele, mis kannab siiani tema nime. XIX-XX sajandil arenes välja mari haritlaskond, kes seadis sihiks oma rahva taastamise rahvusena. 1917. aastal tekkisid lootused enesemääramisõigusele. 1917. aasta juulis Ufa kubermangus toimunud esimene ülevenemaaline maride kongress kutsus marisid üles 26. aprillil tähistama mari sangari päeva. Tänavu on naabrite püha tähistamisele õla alla pannud türgi-tatari keelt rääkivad, kuid kultuuriliselt maridele lähedased tšuvašid, keda seob maridega lisaks ühisele ajaloole ka sarnane kultuur (rahvarõivad, muusika jms). Tšuvašid, nagu maridki, on säilitanud põlise loodususu, samas kui muud türgi-tatari rahvad on islamiusku. Mari sangari päeva tähistamist toetavad Tallinna ja Tartu linnavalitsus.
Lähem info Tallinnas toimuvate ürituste
kohta: Jaak Prozes, tel (0) 6 445 119, 050 12 319, jprozes@eki.ee Vaata
lisaks: |
|