PERMIKOMID
Enesenimetused on komi-otir, komi-mort ja permjak.
Asuala
Permikomid elavad Komi-Permi autonoomses ringkonnas (32 900 km˛, pealinn Kudymkar), mis kuulub Permi oblasti koosseisu, Vene Föderatsiooni Permi ja Kirovi oblasti loodeosas ning mitmel pool Siberis (Tjumeni oblastis). Permikomide hulka arvatakse ka jazvakomid e. Krasnoviūerski permjakid, kes elavad Permi oblasti loodeosas.
Rahvaarv
| Aasta | Rahvaarv | Kokku Vene F-s |
| 1926 | 117,400 | 149,400 |
| 1939 | 111,700 | |
| 1959 | 126,200 | 143,000 |
| 1970 | 123,600 | 150,200 |
| 1979 | 105,600 | 146,000 |
| 1989 | 95,400 | 147,300 |
Alates 1970-ndaist aastaist ei ole permikomide arv nende ajaloolistel asualadel suurenenud.
Murdepunkte permikomide ajaloost
1472-1505 - permikomid sunnitakse vene õigeusku ja allutatakse Moskva suurvürstiriigile; kolonisatsiooni ja venestamise algus
16. saj. permikomide asualad muutuvad Siberi vallutamise tugipunktiks ja kolonisatsiooni vahejaamaks, komid on sunnitud taganema venelaste sisserände eest, osa neist haaratakse sellega kaasa
18. saj. algus Vene suurmaaomanik Grigori Stroganov sai Peeter Suurelt enamuse permikomi asualadest "igaveseks ja päritavaks valduseks", permikomid pärisorjastatakse
1861 - permikomide ülestõus Stroganovite pärisorjusliku rõhumise vastu uputatakse verre (59 000 permikomist olid 38 000 Stroganovite pärisorjad)
1925 - rajatakse Komi-Permi autonoomne ringkond
1930-ndad - hävitatakse füüsiliselt või suletakse vangilaagritesse suurem osa emakeelse õppekirjanduse autoreid, teadustöötajaid ja permikomi kirjanduse rajajad
1960-ndad algab permikomide massiline väljarändamine oma ajalooliselt asualalt
Ohuilmingud
Komi-Permi AR-i on aastakümneid peetud üksnes tooraine ammutamise kohaks, seetõttu on ringkonna sotsiaalmajanduslik infrastruktuur äärmiselt nõrk ja noorte väljarändamine on massilise iseloomuga. Näiteks 1959-1979 lahkus ringkonnast 79 000 permikomi, s. o. 1/3 ringkonna rahvast. Kaotanud sidemed oma ajaloolise asualaga on noored unustanud emakeele. 1989. a. andmeil elas ringkonnas 161 000 inimest, kellest 61,4% olid permikomid. Maal on permikomid enamusrahvus ja viimastel aastatel on nende osakaal seal veelgi kasvanud, sest muulased rändavad külast minema intensiivsemalt kui permikomid. Venestumine Komi-Permi ringkonnas eneses kulgeb kiires tempos, eriti rajoonikeskustes ja suuremates asulates. Permikomi keel on ühiskondlikust kasutussfäärist välja tõrjutud. Permikomi keelt ainena ei õpetata isegi paljudes nn. rahvuskooli nime kandvates õppeasutustes. Tänapäeval ongi permikomi rahvuskool praktiliselt lakanud olemast. 1989. a. oli ringkonnas alles 23 rahvuskeskkooli ja 23 kaheksaklassilist rahvuskooli, kuid need oma nime ei õigusta. Enamikus käib õppetöö vene koolide õppeplaanide järgi ja permikomi keelt neis ei õpetata. 1989. a. õppis emakeelt vaid 22% permikomi lastest. Emakeele prestii on permikomide seas madal. Alates 1958. a. permikomi keeles ajalehte ei ilmu. Ringkonnaleht on venekeelne, milles vaid haruharva ilmub mõni permikomikeelne kirjutis. Kohalikus raadios on permikomikeelseid saateid väga harva, näit. 1985. a. jooksul ühtekokku 25 tundi. Alates 1990ndatest on permikomikeelseid saateid 40 minutit nädalas. Soikunud on permikomikeelsete raamatute kirjastamine.
OHUSTATUD UURALI RAHVAD, SURI 1995
www.suri.ee: komid (sürjakomid, permikomid ja iūmakomid, arhiiv kuni 2006)