Enesenimetusi on kaks vastavalt vanadele hõimurühmadele: erz'a ning mokða. Mordvalased ei ole rahvusena konsolideerunud. Kummalgi rühmal on oma etniline identiteet, olgugi et statistika rühmi ei erista. Mõlemal rahval on oma kirjakeel.
Asuala
Mordva Vabariik (26 200 km², pealinn Saransk) asub Volga-Oka jõgikonnas, kus elab vaid 27,2% mordvalastest. Enamik mordvalasi paikneb rühmiti Samaara, Pensa, Orenburgi, Uljanovski ja Niþni-Novgorodi oblastis, osalt Kesk-Aasias ja Siberis.
Rahvaarv
Laias laastus on laplaste arv riigiti ja ühtekokku järgmine:
| Aasta | Rahvaarv | Emakeele oskus Mordva Vabariigis |
| 1897 | 1 023 841 | |
| 1926 | 1 340 400 | |
| 1939 | 1 456 300 | |
| 1959 | 1 285 116 | 78,1% |
| 1970 | 1 262 670 | 77,8% |
| 1979 | 1 191 765 | 72,6% |
| 1989 | 1 153 987 | 67,1% |
Alates 1939.a. on mordvalaste üldarv ning emakeelsus hakanud kahanema (assimilatsioonitempo on isegi kuni 29 inimest päevas). Vähenemistendentsi osutab mordvalaste osakaal nimivabariigi rahvastikus (38,5% 1959, 34,2% 1979, 32,5% 1989).
Mordvalaste sajandeid ja aastaid
Praeguse olukorra juured peituvad kaugemas ajaloos, sest alates 3. s. on mordvalased olnud allutatud võõrvõimudele (3. s. idagoodid, 8. s. bolgarid, 1236 mongolid-tatarlased ja venelased, 1552 venelased).
16. s. - vene kolonisatsioon ja majanduslik ülemvõim sunnib mordvalasi hajuma ida poole
1671 - S. Razini juhitud ülestõusu mahasurumine, mille käigus tapetakse 1/10 mordvalasi; vägivaldse ristiusustamise tõttu põgeneb 2/3 mordvalasi oma elualadelt, millest saab alguse tänapäeva ulatuv hajaasustus
1743-45 Terjuevski ülestõusu mahasurumine, ersalasest juht Nesmejan Vassiljev põletatakse tuleriidal
1804 - nurjub järjekordne venevastane ülestõus, mis tähendab ühtlasi mordvalaste aktiivse vastupanu lõppemist
1920 - näljahädaga seoses soodustavad kohalikud võimud ümberasumist Siberisse
1928 - moodustatakse Kesk-Volga kraisse kuuluv Mordva ringkond, mordvalastega asustatud alad ühendatakse eri haldusüksustesse
1930 - Mordva autonoomse oblasti moodustamine
1930-ndad - kollektiviseerimine ja massilised repressioonid; näljahädad enne ja pärast Teist maailmasõda
1950-ndad - jätkuv industrialiseerimine ja kolonisatsioon mahitavad assimilatsiooni ning rahvuskultuuri hääbumist (eriti linnades)
Ohuilmingud
Mordvalased on enim hajutatud soome-ugri rahvas: väljaspool nimivabariiki elab 72,8% (1989). Alates 1970 on rahvaloendustel mordvalasi nimetatud assimileeruva rahva musternäidiseks. Nad on rahvusvähemus ka oma vabariigis ja eriti väike on mordvalaste osakaal linnarahvastikus (16,8% 1970). Mordva rahvuslik kultuur elab üksnes maal, linnas domineerivad võõrad ja nende elulaad. Ekstensiivmajanduslik industrialiseerimine (1970 tööstustoodang 13 korda suurem kui 1940) on teeninud pigem keskvõimu majandus- ja rahvuspoliitilisi huve. Negatiivselt on mõjunud Mordva kasutamine vangilaagrite ülevenemaalise asukohana.
Mordvalaste demograafiline struktuur ei ole tasakaalus, mis avaldub sündivuse ning noorte osakaalu vähenemises. 1926 moodustasid kuni 19-aastased 51,9%, 1959 37,8% ja 1970 36,7% rahvast. Deetnisatsiooniga kaasneb emakeele seisundi nõrgenemine. 1970-ndate algul õppis ersa või mokða keelt (või keeles) 77 000 õpilast 391 koolis, 1980-ndate lõpul 24 000 ja 1989 veel 4000 õpilast. Mordvalaste hulgas on alanud massiline keelevahetus. See nähtub ka lastevanemate hoiakutest. 1989 eelistas oma lapsi venekeelsesse kooli panna 45,5% maa- ja 83,8% linnamordvalastest, mordvakeelsesse vastavalt 13,9% ning 5%. Et hariduskeelega on seotud kultuurielu, siis mainitagu, et 1970 ilmus 35 vene, 1 ersa ja 1 mokða ajaleht.
Mordvakeelset trükisõna ilmus 1946-1955 81,4 nimetust aastas, 1976-1985 ligi poole vähem - 46,6 nimetus. 1992. a. tuli venekeelseid ajalehti üks iga inimese kohta, mordvakeelseid ajalehti aga üks 1000 inimese kohta. Raamatukogudes tuli iga venekeelse lugeja kohta 7 raamatut, iga mordvakeelse kohta 0,001 raamatut. Mordva keele kasutamist suhtluskeelena ilmestab näide, et 1974 suhtles mordva keeles kodus 91,6%, tööl 61,8% ja avalikus sfääris 31,9% maamordvalasi ning vastavalt 21,7%, 1,8% ja 1,1% linnamordvalasi.
OHUSTATUD UURALI RAHVAD, SURI 1995
www.suri.ee: mordvalased (mokðad ja ersad, arhiiv kuni 2006)