Enesenimetused on maan´s´i, maan´s´i maahum, män´s´. Naabrid handid ja sürjakomid nimetavad neid voguliteks, mis vene keele vahendusel on levinud laiemaltki. Mansi-nimetust esineb Vene allikais alates 1785. a. ja üldiseks on see Venemaal saanud alates 1920-ndatest aastatest. Esmakordselt mainitakse mansisid 1396. a. Vene kroonikas vogulite nime all.
Asuala
Mansid elavad hajusalt ulatuslikul maa-alal (523 100 km²) Loode-Siberis Uurali ja Obi alamjooksu vahel peamiselt Handi-Mansi AR-s (1930-1940 Ostjaki-Voguli AR) Vene Föderatsiooni Tjumeni oblasti koosseisus, osaliselt ka Jekaterinburgi oblastis.
Rahvaarv
| Aasta | Rahvaarv | Emakeele oskus | Handi-Mansi ARs |
| 1897 | 7 600 | ||
| 1905 | 5 304 | ||
| 1926 | 5 700 (6 095) | ||
| 1939 | 6 300 | 5 800 | |
| 1959 | 6 449 | 59,2% | 5 600 |
| 1970 | 7 710 | 52,4% | 6 700 |
| 1979 | 7 563 | 49,5% | 6 200 |
| 1989 | 8 474 | 37,1% | 6 600 |
1930-ndail aastail hävitati stalinlike repressioonide käigus suur osa mansi täisealistest meestest. Keele järgi on manside arv käesoleval sajandil pidevalt vähenenud. Eriti kiire on olnud lõunapoolsete manside venestumine. Sõjajärgsel perioodil on manside koguarv loomuliku juurdekasvu tõttu suurenenud. Keeleline venestumine on siiski jätkunud, mistõttu enamik mansisid ei pea oma rahvuskeelt enam emakeeleks. Rahvuse taastootmine on tõsiselt häiritud: mansi naised soovivad elada väljaspool oma ringkonda.
Manside sajandeid ja aastaid
Murdeaegu manside ajaloos:
13.-18. s. - mansid peavad kestvaid võitlusi pealetungivate tatarlaste ja venelaste vastu; mansid saavad rängalt kannatada
16. s. - mansi asualad (osa Siberi khaaniriigist) liidetakse Vene riigi koosseisu
1714-1722 - mansid pööratakse vene usku, Peeter I ukaasi kohaselt tuleb vastuhakkajad hukata
19. s. - manside täielik majanduslik alistamine vene kaupmeeste poolt
1930 - Handi-Mansi autonoomse rahvusringkonna moodustamine
1930-ndad - manside sundkollektiviseerimine, kulakute likvideerimise sildi all hävitatakse edukamad kalurid ja põdrakasvatajad, seejärel amaanid
1960-ndad - nafta- ja gaasimaardlate rajamine manside elualadele
Ohuilmingud
Seoses nafta- ja gaasimaardlate rajamisega manside elualadele on sisseränne kasvanud plahvatuslikult: ajavahemikus 1938-1989 on sealne rahvaarv kaheteistkordistunud. Võõraste arvu kasvades on mansid muutunud kaduvväikeseks vähemuseks oma põlisel asualal: 1938. a. moodustasid nad piirkonna elanikest 6,2%, 1959 - 4,6%, 1970 - 2,9%, 1979 - 1,1%, 1989 - 0,6%. Röövmajanduslik tööstus on viinud manside elukeskkonna katastroofi äärele: hävitatud on miljonid hektarid põhjapõtrade karjamaid ja reostatud kalarikkad veekogud. Eksporditud naftast ja gaasist saadud hiigelsummadest pole Lääne-Siberi põlisrahvad saanud midagi. Traditsiooniliste tegevusaladega on seotud juba vähem kui pooled mansid. Maardlate pealetung tähendab manside sundevakueerimist, linnadesse ja asulatesse elama asunud manside kohanemisraskused on suured. Märkimisväärselt palju on manside hulgas lumpeniseerunud inimesi. Valitsev suhtumine mansidesse on üldiselt diskrimineeriv: nad ei leia sobivat tööd, neid mõnitatakse. Alkoholism on massiline. Manside eluiga on 40-45 aastat, palju esineb enesetappe. Mansi kirjakeele kasutamine on jäänud väga tagasihoidlikuks. Hariduskeelena ei ole see tegelikku rakendamist leidnud. Enamasti internaatkoolides õppivad mansi lapsed on eemale kistud oma loomulikust kultuuri- ja keelekeskkonnast ning venestuvad keeleliselt. Rahvusintelligents ei ole enamasti oma kultuuri kandja. Positiivsena tuleb nimetada 1992. a. vastuvõetud seadust, mis lubab Siberi põlisrahvastele hakata tagastama endisi sugukonnamaid. Edasine tööstustegevus mansi rahva elualadel peaks eeldama lepingute sõlmimist ja tekitatud kahjude hüvitamist.
OHUSTATUD UURALI RAHVAD, SURI 1995
www.suri.ee: Obiugrilased ja samojeedid (arhiiv kuni 2006)