KARJALASED (kaasa arvatud LÜÜDILASED)
Enesenimetused on karjalaiset, karjalazet, livviköit, liugiläizet, lüüdiköit. Skandinaavia allikais esineb Karjala alates 8. sajandist, karjalasi mainitakse esmakordselt Vene allikais 1143. a.
Asuala
Karjalased elavad Vene Föderatsiooni koosseisu kuuluvas Karjala Vabariigis (172 400 km²) ning laialipillatult mitmel pool Venemaal (sh. saarekestena Tveri, Novgorodi, Leningradi, Murmanski oblastis), Soomes ja Rootsis.
Rahvaarv
| Aasta | Karjalas | Kokku Vene FSV | Emakeeleoskus | Kajalaste osakaal karjalas (%) |
| 1897 | 208,100 | 42.3% | ||
| 1926 | 100,781 | 248,000 | 38.2% | |
| 1939 | 108,600 | 253,800 | 23.2% | |
| 1959 | 85,500 | 167,300 | 71.4% | 13.1% |
| 1970 | 84,200 | 146,100 | 63.0% | 11.8% |
| 1979 | 82,140 | 138,400 | 55.6% | 11.1% |
| 1989 | 78,928 | 124,900 | 47.9% | 10.0% |
Karjala keele kõnelejate arv hakkas kahanema 20. s. alguses, kuid ähvardava iseloomu on karjalaste assimilatsioon võtnud just Nõukogude ajal massilise sisserände tõttu Karjalasse. Karjalaste emakeelsus nimivabariigis on 51,5%.
Karjalaste sajandeid ja aastaid
12. saj. – karjalased satuvad sõltuvusse Novgorodi feodaalvabariigist, nad pööratakse vene õigeusku
13-14. saj. – Karjalast saab Vene ja Rootsi vastastikuse vaenutegevuse tallermaa, 1323 poolitab Venemaa-Rootsi piir karjalaste elualad
1478 – Karjala satub Moskva alluvusse
17. saj. – hulk karjalasi rändab Stolbovo rahulepinguga (1617) Rootsi valdusesse langenud aladelt Sise-Venemaale Tveri ja Novgorodi aladele ja Põhja-Karjalasse
18. saj – tööstusettevõtete rajamine sisseveetud tööjõuga, tähtsaks keskuseks kujuneb Petroskoi (Petrozavodsk)
1920 – Karjala Töökommuuni (autonoomse oblasti) moodustamine
1939 – Tveri-Karjala rahvusringkond likvideeritakse, karjalakeelne kirjasõna hävitatakse
Ohuilmingud
1989. a. rahvaloenduse andmeil moodustasid karjalased vaid 10% Karjala rahvastikust. Karjala rahva sisemine ühtsus on lõdvenenud. 1989. a. pidas tollases NL-s 47,9% karjalasi emakeeleks karjala keelt, 45,5% vene keelt ja 6,6% mõnd muud keelt, kogu Vene Föderatsioonis vastavalt 48,6%, 46,3 %, 5,1%. Linnakarjalastest peab 40% emakeeleks karjala keelt, töölisasulais 50,5% ja maal 64,6%. Karjala linnades on keeleline assimilatsioon eriti ulatuslik, sest seal on keeleside sugupõlvede vahel praktiliselt katkenud. 70 % maakarjalastest elab aladel, kus keeleline assimilatsioon on toimunud mõnevõrra aeglasemalt. Maal elavad karjalased annaksid lootust karjalaste püsimajäämisel rahvusena, kuid seda lootust peab toitma karjalasi toetav tõhus rahvuspoliitika, sh. eelduste loomine karjala kirjakeele funktsioneerimiseks sõnas ja kirjas.
OHUSTATUD UURALI RAHVAD, SURI 1995
www.suri.ee: Karjala, karjalased ja vepslased (arhiiv kuni 2004)