Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus

[avaleht]   [üldist]   [hõimurahvaste programm]   [üliõpilased]   [raamatukogu]   [üritused]   [Vita Studiosi]


Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse nõukogule



aruanne
(aug. - 08. dets. 1999)

I. Soome-ugri üliõpilaste abistamine eesti kultuuri tundmaõppimisel ja Eesti oludega kohanemisel ning nende ettevalmistamine suhtluseks eri kultuuripiirkondadesse kuuluvate inimestega.

      1. Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse ja MTÜ Fenno-Ugria Asutuse koostöös on käivitunud projekt "Eestikeelne vestlusring SURING" (eestvedajaks projektijuht Helen Kõmmus), mille eesmärgiks on luua soome-ugri üliõpilastele võimalus kohtuda oma õpingukaaslastega (eesti üliõpilaste ja teiste välistudengitega) väljaspool loengute akadeemilist õhkkonda, saada vahetult teadmisi teistest kultuuridest, arendada oma keele- ja suhtlemisoskust, saada uusi ideid ja leida sõpru.

      SURINGu raames on toimunud järgmised üritused:

      2. Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse toetusel toimus: mari paganausuliste ja eesti maausuliste ühispalvus Võrumaal.

14. nov Maausuliste palvus Karulas Ähijärve kaldal (Palvuse organiseerisid Eestis õppivad mari üliõpilased ja eesti Maavalla Koda. Palvusest võtsid osa Maavalla Koja liikmed, Eestis õppivad mari ja teised soome-ugri üliõpilased. Ohverdati leiba. Koos Maavalla Koja liikmetega arutati maausku puudutavaid küsimusi.)

      3. MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse koostöös toimus sügisene seminarlaager soome-ugri üliõpilastele, mille eesmärgiks oli anda üliõpilastele paremad eeldused kohanemiseks Eesti akadeemilise eluga, anda üliõpilastele algteadmisi soomeugrilastest, tugevdada rahvuslikku identiteeti ja edastada eesti kogemust identiteedi ja kultuuri säilitamise alal.

25.-28. nov. Sügisene seminarlaager soome-ugri üliõpilastele
(Seminar toimus Võrumaal Kiidi turismitalus, üritusest võttis osa 25 Tartu tudengit - neist 10 1.aasta, 8 2.aasta ja 7. vanemate kursuste tudengit - ja u. 10 Tallinna tudengit. Päevateemade "Välisüliõpilaste õigused ja kohustused Eestis: praktilised nõuanded"; "Eesti ja eestlased ning kuidas neid taltsutada"; "Soomeugrilased, eriti Venemaal" raames kuulati loenguid (12 loengut) ja lahendati praktilisi ülesandeid rühmatöö vormis. Õhtuti toimusid simmanid, soome-ugri toitude õhtul valmistasid üliõpilased omi rahvuslikke toite.)

II. Soome-ugri ja samojeedi keelkonda kuuluvate ning teisi põlisrahvaid puudutavate multi- ja interdistsiplinaarsete teadusuuringute arendamine nende kõigis aspektides.

Ariste keskus on algatanud ning toetab järgmisi projekte:

1. Projekt õppeotstarbelise trükise "Koolasaamid" väljaandmiseks. (Õppematerjalis antakse ülevaade Venemaal Koola poolsaarel elavate saamide ajaloost ja Koola poolsaarel kõneldavatest saami keele murretest. Trükis on mõeldud kasutamiseks õppematerjalina, et tutvustada koolasaamide näite varal Venemaal elava sugulasrahva ajalugu.)

2. Projekt õppeotstarbelise trükise "Saami luuleraamat" väljaandmiseks. (Kogumik koosneb Soome, Rootsi, Norra ja Venemaa saami kirjanike luuletustest. Kogumiku sissejuhatuses antakse ülevaade saami kirjandusest. Kuna kogumik avaldatakse kakskeelsena, saab seda kasutada õppematerjalina saami keele kui läänemeresoome keelte kõige lähema sugulaskeele õpetamisel.)

3. Projekt õppevahendi multimeediaväljaande "Mordva etnoloogia, rahvaluule ja usund" (CD-ROM) lõpetamiseks ja väljaandmiseks pabertrükisena. (Õppevahend on planeeritud multilingvaalse CD-na. Raamatu tiraazh oleks orienteeritud eesti kõrgkoolidele, koolidele ja raamatukogudele. Multimeediaprojekt on koostatud eesmärgiga pakkuda interaktiivset teavet ja õppematerjali mordva kultuurist, ajaloost, etnograafiast, usundist, folkloorist jms. Teostavad ERMi, EKI, ERA, TÜ ja mordva teadlased).

4. Projekt õppevahendi udmurdi usundi multimeediaväljaande "Udmurdi usundi peamised tunnusjooned" (CD-ROM) lõpetamiseks. (Uurimuse põhirõhk on asetatud religiooni põhimõistete komplekssele käsitlemisele. Töö eesmärgiks pole kunagi eksisteerinud usundi rekonstruktsioon, vaid tegeliku religiooni kirjeldamine ajavahemikul, mil selle kohta on kõige rohkem ülestähendusi. Udmurdi usundi multimeediaväljaanne leiaks laialdast kasutamist hõimurahva usundi (ja laiemalt kultuuri) alase õppematerjalina. Teostavad EKI ja Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituudi teadlased).

III. Regionaalsete ja rahvusvaheliste konverentside ning kongresside korraldamises osalemine.

1. Tartus 7. - 13. augustil 2000 toimuva üheksanda rahvusvahelise fennougristika kongressi (Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum) ettevalmistustöödes osalemine.
(Kongressi propageerimine üliõpilaste hulgas; üliõpilaste värbamine kongressi tehniliseks personaliks; tehniline töö konverentsi teeside korrastamisel.)

2. Rahvusvahelise konverentsi "Maailma põlisrahvaste kultuur Uku Masingu käsitluses" (15.-17.10.1999) ettevalmistustöödes osalemine.
(Uku Masingu Aasta toimkonna palvel vahendas Ariste keskus soome-ugri üliõpilasi põlisrahvaste esindajatena ettekandeid pidama: Julia Kuprina (mari) - "Mäemaride ohvri- ja matusekommetest", Aleksei Obatin (hant) - "Hantide uskumustest" ja Tatjana Minnijahmetova (udmurt) - "Udmurdi rahvausundist". Esinejatele osutati tehnilist abi loengute pidamiseks vajaliku näitematerjali ettevalmistamisel.)

IV. Keskuse käivitamine.

1. Keskuse ruumide (Ülikooli 16-110) sisustamine.
(Mööbli ja tehnika muretsemine ja paigaldamine)

2. Keskuse raamatukogule aluse panemine.
a) Keskuse raamatukogu on hakanud kujunema tänu annetustele (raamatuid on kinkinud M. Ojamaa, H. Sarv, T. Seilenthal).
b) Keskusele on annetatud järgmisi soome-ugri rahvaste ajalehti: tveri-karjala "Karielan ðana", ersa-mordva "Erzjan' mastor", baðkiiri-udmurtide "Oðmes", vepslaste "Kodima".

3. Andmebaasi loomine Lõuna-Eestis õppivate soome-ugri tudengite kohta.
TÜ välisüliõpilastalituse töötajalt S. Lannes'elt ja EMPÜ töötajalt L. Kevvai'lt saadud andmete põhjal koostatud Lõuna-Eesti ülikoolides (TÜ, EMPÜ, Viljandi Kultuurikolledþ) õppivate üliõpilaste (71 üliõpilast) andmebaas (esialgu Excel'is). Andmebaas sisaldab järgmisi andmeid: nimi, kõrgkool, teaduskond, osakond, eriala, haridusaste, vabariik, rahvus, elukoht Eestis, e-mail'i aadress, telefon.
Lõuna-Eesti kõrgkoolides õppivate soome-ugri üliõpilaste nimekiri, mis sisaldab ka õpitavat eriala ja e-maili aadresse, on internetis kättesaadav.

V. Soome-ugri üliõpilaste pidev teenindamine ja abistamine keskuses.

Ariste keskus on üliõpilaste vastuvõtmiseks avatud igal tööpäeval 10-12 ja 16-18.

Soome-ugri üliõpilastele pakutakse järgmisi teenuseid (tasuta):

  1. Paljundamine (paberile ja kilele).
  2. Printimine (paberile ja kilele - nii must-valge kui värvitrükk).
  3. Arvuti kasutamine teksti sisestamiseks (piiratult - kuni teise arvuti muretsemiseni).
  4. Skanneri kasutamine.
  5. Interneti kasutamine.
  6. Telefoni kasutamine.
  7. Faksiaparaadi kasutamine.
  8. Raamatukogu kasutamine.
  9. Tudengite eesti keeles koostatud õppetööde keeleline korrektuur.

Üliõpilastele jagatakse pidevalt teavet toimuvatest üritustest nii kuulutuste kui e-posti vahendusel.


[avaleht]   [üldist]   [hõimurahvaste programm]   [üliõpilased]   [raamatukogu]   [üritused]   [Vita Studiosi]

Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus
võrgusepp