Ingeri kroonika
1997
13. - 14. 01. Venemaal elavate ingerisoomlaste ühendus Inkerin Liitto ja Soome tööministeeriumi juures tegutsev põgenike ja ümberasujate komitee korraldasid Peterburis rahvusvahelise seminari "Ingerimaa projekt 1997 - 2000". Seminari taotluseks oli arutada ingerlaste asualade - Venemaa, Peterburi, Leningradi oblasti, Karjala ja Soome valitsuste ja üldsuse osalust ingerisoomlaste taassünniprogrammi väljatöötamises ja toimimises. Inkerin Liitto on võtnud sihikule ingeri rahvuse ametliku rehabiliteerimise ning kultuurautonoomia saavutamise. Taassünniprogrammi abil loodavad ingerlased parandada oma elujärge ja pääseda tagasi ajaloolise Ingerimaa aladele. Seminari puhul andis Inkerin Liitto välja mahuka ja rohkesti soomeugrilasi puudutavaid ametlikke dokumente sisaldava bülletääni.
1999
27. veebruaril toimus Tartus Eesti Ingerisoomlaste Liidu 10. aastapäeva konverents.
24. mail teatas Soome Teadeteagentuur, et Soome valitsuse immigratsiooni- ja pagulasasjade töörühm asub lahendama ingerisoomlaste probleemi. Töörühma esimees siseminister Kari Häkämies peab oluliseks täpsustada ingerlaste immigratsioonitingimusi nii, et Soome saaksid ümber asuda ainult need, kelle soome kultuuri tundmine ja soome keele oskus on piisav Soome ühiskonnas toime tulemiseks. Ingerisoomlaste Soome kolimise algatajaks oli president Mauno Koivisto kümme aastat tagasi. Praeguseks on Soomes u. 20 000 ingerisoomlast, teist samapalju ootab järjekorras elamisluba. Ingeri noortel on eriti Helsingis tõsiseid narkoprobleeme, paljudest on saanud kurjategijad. Selle põhjuseks peetakse asjaolu, et puudulik keeleoskus põhjustab juurtetust ning raskusi töö saamisel.
17.-18. juulil toimus Jõhvis Eesti Ingerisoomlaste Liidu IX laulu- ja tantsupidu. Esimesel õhtul leidis Toilas aset ühine lõkkeõhtu, teisel päeval jumalateenistus Jõhvi Mihkli kirikus, laulupeokontsert ja tantsupeoetendus. Esinejaid oli paarisaja ringis enamikust üheteistkümnest Eestis tegutsevast ingerisoomlaste seltsist, pealtvaatajaid 500-600. X laulu- ja tantsupidu toimub järgmisel suvel Viljandis.
10.-11. septembril toimusid Peterburis soome keele õpetajate kursused neile, kes õpetavad soome keelt Soome naasvatele ingerisoomlastele. Seminaril osales u. 80 õpetajat Soomest, Eestist ja Venemaalt.
2. oktoobril toimus Peterburis Soome Instituudis järjekordne Ingeri kultuuri ja ajaloo seminar. Esinesid Leo Suni Vene Karjalast, kes rääkis ingerlaste elust pärast Peeter Suurt, ja soome ajaloolane Toivo Flink, kelle teemaks oli Ingerimaa rahvakoolide ajalugu. Seminaril osales palju soome keele õpetajaid Peterburist ja ümbruskonnast, kelle alustatud diskussioon soome keele õppekavadest lõpetas viljakalt seminari.
2. oktoobril tähistati Peterburis Ingeri päeva. Peo oli korraldanud Peterburi Ingerisoomlaste Kultuurautonoomia, esinesid ingerisoome ansamblid Aurinko ja Kotimaa, külalistena Peterburi eesti koor Kaja ja tšuvaši folklooriansambel Šura Huran ('Valge Kask'). Ingeri päeva tähistamise algatasid neli aastat tagasi Oleg Romanov Peterburist ja Harri Tuisku Soomest. Ingeri päev on 5. oktoobril, mil soome nimepäevakalendrite järgi on Inkeri nimepäev.
8.-9. oktoobril toimus Peterburis ingerisoomlaste organisatsioonide koostööseminar. Seminarist võtsid osa Eestis, Rootsis ja Venemaal (Peterburis, Karjalas, Krasnojarskis ja Irkutskis) elavate ingerisoomlaste esindajad. Võeti vastu pöördumine Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomiteele ingerlaste esindamisest Kolmandal soome-ugri rahvaste maailmakongressil.
8. ja 9. oktoobril toimusid Peterburis kursused karjala-ingeri rahvamängu poppi (ryhi) treeneritele Rootsi Poppiföderatsiooni presidendi Walter Rämö juhtimisel. Poppi on kurnitaoline mäng.
2000
11. märtsil toimus Peterburis Püha Maarja kirikus Venemaa ingerlasi ühendava Inkerin Liitto järjekordne suurkogu. Vt sõnumit.
5. aprillil avati Soome Instituudi ruumides Peterburis jooniste näitus Soikkola vanadest ehitistest. Näitus on kokku pandud Helsingi tehnikakõrgkooli ekspeditsiooni materjalidest Soikkola poolsaarele. Soome teadlasi ja üliõpilasi huvitas eriti isurite ehituskultuur, sest nende vanad traditsioonid on paremini säilinud kui ingerisoomlastel.
22. aprillil kogunesid Peterburis 16 rahvarõivaste õmblemisest huvitatud Ingeri Liidu aktivisti, et arutada, millised rahvarõivatüübid sobivad saritootmiseks. Arutlusel osales ka rõivadisainer Tatjana Golovenkina ja rahvusteadlane Olga Konkova. Vaadati üle prooviks valmistatud komplektid ning otsustati, et jaanipäevaks tehakse esimene väike partii: 6-8 Ingeri eri piirkonna rahvarõivad lastele. Tööd finantseerib SIDA projekt.
3. oktoobril avati Hatsinas ingerisoomlaste tugiprojekti rahastusel Ingeri Liidu keskus. Keskus hakkab toetama ingerisoomlaste väikeettevõtlust, ingerisoomlastele töö leidmist, keeleõpetuse ja kultuuritegevuse arendamist. Keskuse juhataja on Mirja Vyperalenko. Vt sõnumit
7.-9. novembril oli Eestis visiidil Ingeri Kiriku piiskop Aarre Kuukauppi, et arutada Ingeri ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) vahelise koostöölepingu sõlmimist. Vt sõnumit.
6.-7. novembril toimus Helsingis välis-soome parlamendi teine istung. 1997. aastal loodud välis-soome parlament peab korralisi istungeid 2-3 aasta tagant, esimene istung peeti 1998. aastal. Parlamendi eesmärk on seista välissoomlaste huvide eest. Vt sõnumit.