|
Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse pressiteade 17.04.2006
FENNO-UGRIA HÕIMUKLUBIS RÄÄGITAKSE
KARJALAKEELSEST KIRJANDUSEST
Kolmapäeval, 19. aprillil algusega kell 17 kõneleb karjala keele
uurija,
Tallinna Ülikooli professor Jaan Õispuu karjalakeelsest kirjandusest
Karjalas.
Karjalaste rahvuslik identiteet on küllalt noor – umbes sada aastat.
Karjalasi on killustanud sajandeid kestnud haldusjaotus ja murdeerinevused.
20. sajandist alates eristatakse karjala keelel kolme peamurret.
Karjalakeelse trükisõna algus ulatub 19. sajandisse (1804), mil
ilmus Uue
Testamendi evangeeliumide karjalakeelseid tõlkeid, aabitsaid ja
sõnaraamatuid. Esimeseks karjalakeelne ilukirjandusteos on Miron
Smirnovi
“Karjalase hääl. Reisikirju ja karjalakeelseid luuletusi” aastast
1890.
Karjala kirjandusele ja selle arengule on mõju avaldanud Karjala
ajaloolised
sündmused ja murdeerinevused. Ainult väike osa karjala kirjandusest
on
karjalakeelne – 1930-ndaist aastaist alates, kui kirjandusse tuli
karjalaste
esimene kirjanike sugupõlv, on suur osa karjalasi kirjutanud oma
teosed
soome ja/või vene keeles.
Karjalakeelse kirjanduse arengus võib eristada järgmisi perioode:
1) 1930-ndate aastate esimene pool: valge mere karjala päritolu
noortest
kirjanikest avaldasid mõned soomekeelse loomingu kõrval ka lühiproosat
oma
kodumurdes – valge mere karjala murdes ja ladina šriftis;
2) 1930-ndate aastate teine pool (1937-1940): kasutati ühtset karjala
kirjakeelt (kirillitsa), kirjutajaid oli nii valge mere kui aunuse
murde
alalt. Kirjutajate hulgas on olnud ka soomlasi. Ilmus nii lühiproosat
kui
luulet. Oluline koht oli tõlkekirjandusel. Aastail 1937-1939 suur
osa
kirjanikest represseeriti;
3) 1980-ndad aastad: ilmusid aunuse kirjanike Vladimir Brendojevi
(luule,
lühiproosa) ja Paavo Lukini (lasteluule) teosed;
4) 1990-ndad aastad: valge mere karjala ja aunuse kirjakeele velmamisega
ühenduses hakkas arenema ka karjalakeelne algupärane ja tõlkeilukirjandus,
mis peaaegu täielikult on aunusemurdeline/aunusekeelne. Valge mere
karjalased kirjutavad peamiselt kas soome või vene keeles. Lüüdi
keeles
luuletab Miikul Pahomov.
Tähtis roll nii algupärase kui tõlkekirjanduse avaldamisel on olnud
ja on
karjalakeelsel ajalehel “Oma Mua”. 1998. aasta algusest tegutseb
karjalakeelsete kirjanike ühendus Karjalaine Sana (Karjala Sõna).
Hõimuklubi õhtu toimub Tallinnas Roosikrantsi 6, Eesti Keele Institituudi
III korruse saalis.
Sissepääs on vaba, kõik huvilised on oodatud.
Hõimuklubi toetab Tallinna linn.
http://www.suri.ee
|