Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse pressiteade 04.03.03
Permi komid autonoomsest ringkonnast ilma?
Neljapäeval, 6. märtsil kell 18 esineb Fenno-Ugria hõimuklubis Tallinnas Akadeemilises Raamatukogus Tartu ülikooli õppejõud Indrek Jääts, kes kõneleb olukorrast Permikomi autonoomses ringkonnas 2002. aasta oktoobris.
Juba oktoobris oli päevakorras autonoomse ringkonna ühendamine Permi oblastiga. Kuid praeguseks on astutud selleks otsustavaid samme. Hoolimata sadadest protestikirjadest nii kodu- kui välismaalt, palusid Permi oblasti kuberner ja Permikomi autonoomse ringkonna juht veebruari lõpus Venemaa presidenti ringkond ja oblast ühendada. Ühinemise on heaks kiitnud ka Permikomi ringkonna Seadusandlik Kogu, mille 15 liikmest hääletas vastu ainult üks.Permikomi autonoomne ringkond on ainus soome-ugri enamusega föderatsiooni subjekt Venemaal: 60,2 % ringkonna elanikest on komid. Ringkond moodustati 78 aastat tagasi, hoolimata Permi komide korduvatest nõudmistest luua ühtne komi autonoomia. 1990. aastate algul seadis Komi Kongress üheks oma eesmärkidest Komi Vabariigi ja Permikomi ringkonna ühendamise. Praegu põhjendatakse ringkonna liitmist Permi oblastiga majanduslike vajadustega.
Oma ettekande kokkuvõttes kirjutab Indrek Jääts: “Permi oblasti koosseisu kuuluv Permikomi autonoomne ringkond kujunes nõukogude perioodil metsanduslikuks toormebaasiks, kus ei arendatud ei kohalikku tööstust ega infrastruktuuri. 1990. aastate algul vähenes seoses üldise majanduslangusega
järsult nõudlus ringkonna metsamaterjali järele. Kriisi sattus ka piirkonna teiseks peamiseks majandusharuks olev põllumajandus. Levis tööpuudus, millest tulenesid omakrda sotsiaalsed probleemid. Permi komide elatustase langes järsult ning jääb praegu tublisti maha Permi oblasti keskmisest.
Paljud võimekamad inimesed pagevad ringkonna viletsusest, Permi komi diasporaa kasvab.” Rahvuskultuuri olukorda hindab Jääts järgmiselt: “Ühiskondliku elu ja massimeedia keeleks on vene keel. Toimumas on Permi komide üleminek vene keelele. Komi keele on jäänud maaelanike kõnekeeleks, selle ühiskondlik prestiiz on üsna madal. Kirjakeelena leiab permikomi keel kasutamist vähe.”Permi komide säilimisele kõige soodsamaks peab ettekandja tihedamate sidemete loomist Komi Vabariigiga või koguni sellega ühinemist, mis viimaste arengute valguses näib aina võimatumaks muutuvat.
Indrek Jäätsi ettekannet illustreerivad slaidid Kudõmkarist ja Gainõst.***
20. märtsil on Hõimuklubil külas Ungari Instituudi direktor Urmas Bereczki, kes kõneleb ungari-eesti topeltidentiteedist.
3. aprillil näidatakse metsaneenetsi luuletaja, põdrakasvataja, kultuurihoidja ning vabadusvõitleja Juri Vella 55. sünnipäeva puhul Liivo Niglase filmi “Juri Vella maailm”.
Neljapäeviti iga kahe nädala tagant Tallinnas Eesti Akadeemilise Raamatukogu saalis (Rävala pst 10, III korrus) toimuval klubiõhtul astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed. Klubiõhtu algab kell 18.00, osavõtt on tasuta. Klubi liikmeid ei registreerita, liikmemaksu ega muid kohustusi pole. Fenno-Ugria Hõimuklubi korraldajad on MTÜ Fenno-Ugria Asutuse Hõimukeskus ja Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus. Hõimuklubi toetab Tallinna linn.
Andres Heinapuu
Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse juhataja
e-mail suri@suri.ee,
tel 644 92 70, 056 954 740