Muinastaide temaatika jõudis 8. novembril Fenno-Ugria
Hõimuklubisse juba teist korda: Väino Poikalainen
Eesti Muinastaideseltsist pidas illustreeritud ettekande
“Äänisjärve kaljujoonised ja nende temaatika".
Aastatuhandeid tagasi kivvi ja kaljudele jäädvustatud kaljutaie on suure üldistusvõimega, mis tuleneb loodu seotusest muinasinimeste uskumustega. Soome-Ugri alade kaljutaidest on eriti tähelepanuväärne Äänisjärve idakalda umbes 6200 - 4600 aasta vanune looming. Neemikute tippudes ja rannalähedastel saartel on kokku teada 25 leiukohas, mis 20 kilomeetri pikkuse ahelana ulatuvad Vodla jõe suudmest piki järve idakallast lõunasse. Sadakond 1300 petroglüüfist on rannakaljust lahti murtud tükkidena jõudnud ka Ermitaazi ja Petroskoi muuseumi.
Selgepiiriliste kujutiste hulgas domineerivad veelinnulaadsed, mida jooniste koguarvust on üle 42%. Arvukuselt järgmise rühma (13%) moodustavad lunaar-solaarsümboolika (poolkuu-, kuusirbi- või kettataolised kujundid). Zoomorfseid on kokku 12%, neist põdra- ja peuralaadseid on 8% jooniste üldarvust. Antropomorfseid petroglüüfe on umbes 7%, kuid nad paistavad silma väga suure mitmekesisuse poolest. Kaunis ulatuslikult on levinud veel paadilaadsed kujutised (5%), mille täävi ehib enamasti põdrapea ja kus inimesi tähistavad püstloodsed kriipsukesed.
Sageli moodustavad petroglüüfid kompositsioonilisi tervikuid, kus valitseb teatud sümboolika ja mütoloogiline alltoon. Sümboolse tähendusega on ka paljud liitjoonised (põder-luik, vaal-luik, inimene-luik jne), kahepäised olendid, kehaosade hüpertroofiline esitus, seotus kaljulõhede ja värvianomaaliatega, “eriline” asukoht jms.
Vaata pilte Väino Poikalaineni ettekandest siit.
Fenno-Ugria Hõimuklubi korraldajad on MTÜ Fenno-Ugria Asutuse Hõimukeskus ja Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus. Hõimuklubi toetab Tallinna linn.
Kirsti Ruul
Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse referent